Eestis määrab edu pigem inimese intelligentsus kui vanemate taust

On igipõline küsimus: kumb mõjutab inimest rohkem, kas geenid või teda ümbritsev keskkond. Küsimusele vastust otsinud Kätlin Anni doktoritöö koosnes mitmest osast. Esimeses pooles keskendus ta intelligentsuse ja sotsiaalmajanduslike seoste uurimisele. Selleks võttis ta appi Wechsleri täiskasvanute intelligentsusskaala. Teises osas uuris ta skaala rakendatavust Eesti rahvastiku andmetel ning viimaks uuris ta geenivaramu kogutud andmete põhjal, millised isikuomadused seostuvad milliste ametitega.

Wechsleri intelligentsusskaala töötas välja David Wechsler laste ja täiskasvanute intelligentsuse mõõtmiseks. Wechsleri intelligentsusskaala sisaldavad eri raskusastmega ja järjest keerulisemaks minevaid ülesandeid. Testi eesmärk on välja selgitada inimese tase erinevates vaimse võimekuse valdkondades. Alatestid võib jagada kahte rühma: verbaalse võimekuse testid ja sooritustestid. Testi tegemine võtab aega tavaliselt kaks kuni kolm tundi ja seda kasutavad oma töös peamiselt kliinilised psühholoogid.

Oma doktoritöö tarvis viis Anni lõpule Wechsleri skaala eestindamise. Seejärel vaatas ta, kuidas on inimese enda vaimsed võimed seotud tööalase staatuse ja haridustasemega ning palju mõjutab neid inimesi päritolu. Seda uurimisküsimust on maailmas omajagu tõstatatud ning uuritud. Küll aga pigem USA-s või Ühendkuningriigis, sest seal on testi teinud rohkem inimesi. Mida rohkematel andmetel põhinevad järeldused, seda usaldusväärsemad on tulemused.

Uuringu tarvis vaatas Anni neid inimesi, kes olid Eestis aastate jooksul Wechsleri intelligentsustesti läbi teinud. Lõpliku valimi moodustamisel pidas ta silmas, et see vastaks Eesti rahvastiku struktuurile. Nii sai öelda midagi riigi elanikkonna kohta tervikuna. Juures oli ka lühike küsitlus saamaks taustateavet näiteks vanemate haridustaseme kohta.

„Meie tulemused olid üsna sarnased sellega, mida on ka mujal leitud. Kõige suurem seos inimese haridustaseme ja tööalase staatusega on ikkagi inimese enda intelligentsusel või vaimsetel võimetel. Ka vanemate haridus ehk päritolu mõjutab laste edukust elus, aga selle mõju on väiksem kui inimese enda intelligentsusel,“ lausus Anni. Samuti ilmnes, et sõnalisel võimekusel oli tugevam seos haridustaseme ja tööalase staatusega kui visuaal-ruumilisel võimekusel, töömälul või info töötluskiirusel.

„Sellest uuringust tuli ka välja, et vanemate mõju oli osaliselt vahendatud inimese enda intelligentsuse kaudu. See võib olla kohati geneetiline. Vanematelt pärime mingisugused geenid, mis mõjutavad vaimset võimekust ning see on seotud hariduse ja tööalase taustaga,“ lausus ta. On ka võimalik, et vanemate mõju avaldub keskkondlike aspektide kaudu. Näiteks on teadlased varasemalt näidanud, et laste vaimset võimekust võib mõjutada see, kui palju on kodus raamatuid, palju räägivad vanemad oma lastega jms.

Suurem roll on siiski inimese enda individuaalsetel omadustel, mida mõjutavad nii geneetilised kui keskkondlikud tegurid. „Eestis ei ole päris nii, et edukuse määrab elus see, kui edukad on lapse vanemad. See ei ole kõige tähtsam mõju siin, aga mõnes teises ühiskonnas võib see olla oluliselt suurema mõjuga,“ lausus ta.

Töö teises osas võttis Anni ette Wechsleri täiskasvanute intelligentsusskaala ja uuris veidi põhjalikumalt testi psühhomeetrilisi omadusi ehk kuidas see siinse rahvastiku andmetel töötab.

Anni vaatas, kas test mõõdab vaimsete võimete struktuuri samaväärselt erinevates rühmades ehk võrreldes mehi ja naisi, erinevaid vanuserühmi ning eri haridustasemega inimesi. „Leidsime, et uuringus osalejate sugu ega vanus testiga mõõdetud vaimsete võimete struktuuri ei mõjutanud, mis tähendab, et rühmi saab omavahel hästi võrrelda,“ lausus ta.

Hariduse puhul see niimoodi välja ei tulnud. „Hariduse puhul on viiteid selle kohta, et erinevad kitsamad võimed grupeeruvad madalama haridustasemega rühmas teistmoodi kui kõrgema haridustasemega rühmas. Seda peaks arvestama edasistes uuringutes, kui tõlgendame intelligentsustesti tulemusi,“ soovitas Anni. Ilmselt mõjutab haridus mõningaid kitsamaid võimeid, näiteks sõnalist arutlusoskust, matemaatiliste ülesannete lahendamist jmt.

Doktoritöö kolmandas osas tekkis Kätlin Annil võimalus kasutada geenivaramu isiksuse uuringu andmeid. „Kuna olime varem tegelenud sellega, kuidas inimese individuaalsed psühholoogilised omadused mõjutavad tema sotsiaalmajanduslikke otsuseid või haridust ja tööalast staatust, siis meil tuli idee vaadata, kuidas isiksus selle puhul mängima hakkab. Ehk siis, kuidas isiksus on seotud sellega, millise ameti inimene omale valib,“ kirjeldas ta.

Selleks kasutas ta geenivaramu suurt isiksuse uuringu andmestikku, mis tugineb eeskätt Suurele Viisikule. Psühholoogias laialt tunnustatud ja kasutatav isiksusejoonte mudel kirjeldab inimese iseloomu viies mõõtmes: avatust kogemusele, meelekindlust, ekstravertsust, koostöövalmidust ja neurootilisust.

Ilmnes, et mida kõrgem oli ameti keskmine isikuseomaduse skoor, eriti ekstraverstuse ja meelekindluse puhul, seda sarnasemad olid ka inimesed, kes seda ametit pidasid. Need tulemused võivad viidata sellele, et mõne ameti valimiseks või sellele valituks saamisel on vajalik teatud isiksuseomaduste tase.

Mõne teise ameti pidamisel pole aga nii oluline, kas inimesel on kindel isiksuseomadus madal, keskmine või kõrge. Näiteks müügiinimestel võib olla kõrge ekstravertsus oluline, aga kirjanike seas on väga erineva ekstravertsuse tasemega inimesi.

Võib ka juhtuda, et mingid ametid muudavad inimesi sarnasemaks. Kui vaadata varasemaid uuringuid, siis see mõju ei ole Anni hinnangul väga suur. „Pigem on leitud ikkagi seda, et inimene valitakse tööle mõne isiksuseomaduse pärast või inimene ise mõtleb, mida talle teha meeldib. Töö võib natuke inimest muuta, aga mitte väga palju,“ lausus ta.

Varasemad uuringud näitavad sedagi, kui tõenäoline on see, et inimestel võimenduvad need isiksuseomadused, mille tõttu ta ameti üldse valis. Kõrgem ekstravertsus on näiteks sageli omane juhtidele. Anni selgitas, et kui selline inimene juhina töötab, siis ekstravertsus võib veelgi võimenduda. Teisisõnu võimendab ametis olemine selliseid isiksuseomadusi. „Päris nii see tavaliselt ei ole, et ametis olemine isiksuseomadusi ühest äärmusest teise mõjutab. Küll aga võib see võimendada,“ ütles ta.

Töö käigus kaardistas Anni 263 ameti isiksuseprofiilid, mis olid üldiselt üsna ootuspärased ning seotud tööülesannete või töö eeldustega – näiteks loovatel ametitel ja teadustöötajatel oli kõrgem avatus, juhtivatel kohtadel ja pilootidel samas madalam neurootilisus. Muu hulgas oli Annil ja ta kolleegidel võimalus arendada välja veebirakendus, kus inimesed ise saavad testida, milliste ametitega nende isiksus kõige rohkem sarnaneb.

Inimeste huvi selle vastu oli suur. „Meile endale tuli ka üllatusena, et see nii suurt koormust sai. IT-meeskond pani sellele päris palju võimsust juurde,“ lausus ta. Samuti on laienenud keelte valik, milles testi täita. Näiteks nüüd saab testi sooritada ka vene keeles.

Kätlin Anni kaitses psühholoogia erialal doktoritööd „Intelligence, personality, and socioeconomic outcomes in Estonia“ („Intelligentsus, isiksuseomadused ja sotsiaalmajanduslikud tulemused Eestis“).