Uuring kummutab müüdi: kodukant isiksuseomadusi ei mõjuta

Tartu Ülikooli isiksusepsühholoogia professor Rene Mõttus rääkis Vikerraadio saates „Huvitaja“, et psühholoogia valdkonna üks suurimaid küsimusi on see, kuidas inimese iseloom välja kujuneb. Vastus on iseenesest lihtne: ühelt poolt mängivad rolli geenid, teisalt kogemused.

„Tihti mõtlevad inimesed, et lastetuba või kasvatus mõjutab isiksuse või iseloomu väljakujunemist. Siinkohal pean paraku ütlema, et tõendeid selle kohta eriti ei ole, vähemalt mitte täiskasvanueas. Pigem on need kogemused, mis inimestega väljaspool päritoluperekonda juhtuvad,“ sõnas Mõttus. Näiteks võib suurim mõjutaja olla inimese parim sõber või kogeb inimene mõnd traumat. Taolistel kogemustel, mis lihtsalt juhtuvad, on aga üldplaanis väiksem roll.

Kui mõelda kogu maakera peale, siis mingites piirkondades elavad veidi teistsugusemad inimesed kui mõnes teises piirkonnas. Küll aga on need erinevused Mõttuse sõnul pigem väiksed. „Igas riigis on variatiivsust kordades rohkem kui riikide vahel,“ lausus ta.

Erinevate rahvustega käivad kaasas ka teatavad stereotüübid. Näiteks eestlasi peetakse introvertseteks või teistpidi madala ekstravertsusega inimesteks. Kui aga võrrelda eestlasi teiste riikide rahvastega, siis eestlaste ekstravertsuse skoor ei jää keskmisest madalamaks. Sama näeb seda Põhjamaades. Seega on see stereotüüp, mis kinnitust ei leia.

„Kui lähme ja küsime inimeste käest, mis te arvate, kus elavad kõige meelekindlamad inimesed, siis ilmselt vastatakse, et Jaapanis. Võib-olla mõni ütleb ka Saksamaa või Šveits, aga sageli kipub just Jaapan esimesena pähe tulema. Kui aga riike päriselt meelekindluse osas võrrelda, siis Jaapan kipub allpool olema ehk siis üks vähem meelekindlaid riike oma isiksuseskoori põhjal,“ ta tõi näite, kuidas intuitsioon ei pruugi paika pidada.

Kange saare naine ja jäärapäine mulk

Hiljaaegu viis Rene Mõttus läbi ainulaadse uurimistöö, mille sarnast ei ole Eestis varem tehtud. Ta uuris, kas Eestis on piirkondlikke isiksuse erinevusi. Piirkondlikke erinevusi on peamiselt uuritud suuremates riikides, ennekõike näiteks Ameerika Ühendriikides. Tulemused sedastavad üldiselt, et erinevused on olemas, aga need ei ole väga suured. „Kui aga mõelda näiteks USA või Venemaa peale, siis need on ju suured riigid, mille puhul pole võimatu ette kujutada, et seal on teatud variatiivsus,“ rääkis ta.

Eesti see-eest on väike riik, mistõttu oli Mõttuse sõnul huvitav teada, kuidas siin lood on. Eesti geenivaramu on läbi viinud isiksuseuuringu, kuhu panustas üle seitsme protsendi Eesti täiskasvanud elanikest ning see katab tervet Eestit. „Seega oli meil võimalik vaadata, kuidas isiksuseomadused Eestis jaotuvad. Kahtlustasime, et mingid erinevused võivad olla, aga oli ka variant, et ei ole midagi,“ rääkis ta.

Mõttus ütles, et kahtlus oli õige, sest erinevused on olemas. Küll on need imeväikesed. „Meil on palju anekdoote, kui erinevad on saarlased ja hiidlased, kuid ega ikka ole küll. Saarlased ei erine võrukestest, virulastest, järvlastest,“ lausus ta. Samas, kui joonistada isiksuseomaduste kaart, siis päris lame see ei ole ning mingisugused värvivariatsioonid tulevad. Need on siiski imeväikesed.

Seega kokkuvõttes pole vahet, kas inimene on kasvanud üles Saaremaal või Narvas – iseloomust see kuidagi välja ei tule. „Selle põhjal, kas inimene on pärit Tallinnast või Tartust, ärge enda või kellegi teise iseloomu kohta hinnanguid andke,“ ütles ta lõpetuseks.