Praktika psühholoogiaõpingutes

Psühholoogia õppekavad ei sisalda kohustuslikku praktikat, kuid praktikal käimine on kindlasti kasulik kogemus ja on erinevaid võimalusi praktika arvestamiseks õpingute osaks. 

Praktika bakalaureuseõppes

Bakalaureuseastmes on võimalik endale ise praktikakoht leides teenida 6 EAP kevadsemestri valikõppeaine SVPH.00.056 Praktika raames. Aine läbimiseks on vaja sooritada teatud ülesanded, mis põhinevad praktikakogemusel. Psühholoogi töö spetsiifikat silmas pidades tuleb siiski arvestada ka sellega, et enne klienditööga seotud praktikale minemist tuleks koguda piisavalt palju teoreetilisi teadmisi, et vältida klientide kahjustamist. Seetõttu on spetsiifilisemad praktikaained kavas pigem magistriõppes. 

Loe välismaale praktikale minemisest! Vaata praktikapakkumisi TÜ Futulabis!

Praktika magistriõppes

Magistritasemel on psühholoogi kutse omandamise huvilistel võimalik läbida valikained kliinilise psühholoogia (SOPH.00.408), koolipsühholoogia (SOPH.00.409), psühholoog-nõustaja (SVPH.00.037) või karjäärinõustaja (SVPH.00.023) praktika näol. Nendel ainetel on enamasti osalejate piirarvud. Lähemalt saab tingimuste kohta lugeda õppeinfosüsteemist ja küsida vastutavatelt õppejõududelt.

Teaduspraktika

Magistrantidel ja doktorantidel on ainepunkte võimalik teenida ka ülikoolis õpetamise praktika eest, tegutsedes näiteks õppeassistendina. Samuti on magistriõppekavas teaduspraktika valikaine, mis eeldab lisaks oma kohustuslikule magistritööle veel mõne teadlase/uurimisgrupi juures tegutsemist ja näiteks mõne uue meetodi õppimist. Õppeassistendi või teaduspraktika koha saamiseks tasuks ise sobitada suhteid endale huvipakkuva teema õppejõudude-teadlastega, kes teavad siis töö tekkimisel teid rakendada. Kindla regulaarsusega me avalikult praktikakohti ei paku.

Kutseaasta

Psühholoogi kutse saamiseks tuleb pärast magistrikraadi saamist läbida veel ka kutseaasta, mille raames tuleb töötada aasta aega koostöös vilunud praktikajuhendajaga.