Võimalikke psühholoogia magistritöö teemasid

Täpsem teema kooskõlastatakse juhendajaga selleks ette nähtud konsultatsioonis, arvestades lisaks juhendatava huvile konkreetsema teadusliku küsimuse vastu ka tema olemasolevaid pädevusi arvutiga töötamise alal. Mõeldav on samal üldisemal teemal ka maailmas tehtud uuemate eksperimentaalsete uurimuste teoreetiline analüüs.

Kontakt: TÜ professor emeritus Talis Bachmann, ajakirja Consciousness and Cognition peatoimetaja (teadustööde lühiülevaade Google Scholaris)

Meil on nüüd olemas väärtuste mõõtmise äpp, mida saab kasutada nutitelefonis või arvutis ja mida oleks vaja kähku kasutama hakata.

Kontakt: Tiia Tulviste

On teada, et intuitiivne mõtlemine võib teha vigu (Kahnemani uurimistöö). On samuti teada, et teatud faktorid nagu väsimus, pinge, stress ja emotsioonid võivad mõjutada, kuivõrd intuitiivne mõtlemine domineerib. Aga on vähe uuritud, kas ja kuidas ahnus - tunne, et midagi on võimalik kiiresti ja varsti saada - mõjutab intuitiivset mõtlemist. Olen eriti huvitatud tudengitest, kes tahaksid teha orignaalset teadustööd ja sellega juba magistri alguses pihta hakata.

Kontakt: Jaan Aru

Nutiseadmete mõju üle vaieldakse palju, kuid rahvusvahelises teaduskirjanduses on puudu paar otsustavat katset. Nimelt pole väga uuritud nutiseadmete mõju motivatsioonile (näiteks motivatsioonile koolis õppida). Magistritöös uuriksime, kuidas nutiseadmete kasutamine muudab laste motivatsioonistruktuuri.

Kontakt: Jaan Aru

Oleme loonud uue virtuaalreaalsuse keskkonna ja testinud seda mõõduka depressiooniga inimeste peal. Nägime, et see virtuaalreaalsuse lahendus toob endaga kaasa depressiooniskooride langemise. Järgnevalt üritame paremini mõista, milliste vaimsete häirete korral see VR töötab ja kontrollida mitmeid alternatiivseid selgitusi.

Kontakt: Jaan Aru

Selle teema raames uuritakse episoodilise mälu rolli teadmiste kujunemisel. Magistrant saaks uurimuses osaledes kogemuse uurimuse läbiviimise kõikidest etappidest: küsimuste koostamisest kuni järelduste tegemiseni.

Kontakt: Pirko Tõugu

Millises keskkonnas on hea elada? Mis parandab ja mis halvendab inimese enesetunnet? Laiemalt proovib projekt vastata küsimusele, kui palju meie vaimses tervises üldse sõltub keskkonnast? Küsimuste püstitamiseks ja vastamiseks saab kasutada rikkalikku paketti vaimse tervise andmetest (20 000 soo, vanuse ja maakonna alusel rahvastikuregistrist valitud inimest), erinevate registrite andmed, ankeedid (3 lainet ) ja geokodeeritud keskkonnaandmed. Projekt toetub Rahvastiku vaimse tervise uuringule (Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli ühisuuring, 2020-2022) ja Euroopa Liidu Horisont 2020 projektile "eMotional Cities: Mapping the cities through the senses of those who make them"ja tehakse koostöös Tartu Ülikooli inimgeograafidega.

Kontakt: Kairi Kreegipuu

Kuidas mõjutab kiirusinfoga laetud keeleline sisend info töötlemiskiirust? Teisisõnu, kas reageerime kiiremini, kuuldes sellised sõnu nagu kiiresti, ruttu, kihutades, ning aeglasemalt, kui kuuleme sõnu nagu aeglaselt, tasapisi, lonkides? Teades keeleliste mehhanismide mõju käitumisele, mõistame paremini keele ja taju seoseid, teadvustame kiirusest kantud keele mõju inimesele ning saame neid teadmisi rakendada kõikvõimalikes suhtlusolukordades (sh koolisuhtluses, teraapias). Osaleda saab töö kõigis etappides, sh katsete väljamõtlemine ja huvi korral ka publitseerimine.

Teema asetub grandiprojekti „Kiirustamise keeleline sügavus: kiirus keeles ja kiiruskeele mõju inimesele“ (grant Kadri, Nikolai ja Gerda Rõugu nimelisest uurimisfondist).

Kontakt: Kairi Kreegipuu

See projekt katsetab uuenduslikku meetodit isiksuseomaduste mõõtmistulemuste tasandamiseks (silumiseks) masinõppe meetodil. Iga üksik mõõtmistulemus võib vähemal või rohkemal määral olla mõjutatud mõõtmisvea poolt, ent mitmete mõõtmiste kogumis mõõtmisvea osakaal taandub. See on mõistagi klassikalise testiteooria põhitõde, millel põhineb ka testiskooride arvutamine üksikute mõõtmiste agregeerimise näol ning mille lihtsaks näiteks on isiksusetesti skooride arvutamine mitmete üksikväidete summana. Samas teame, et agregeerides taandub lisaks mõõtmisveale välja ka üksikväidetes sisalduvat usaldusväärset ja valiidset informatsiooni (Mõttus jt, 2020), sest iga küsimus mõõdab mitmeid omadusi, mitte ainult seda omadust, mille skoori arvutamiseks seda põhiliseks kasutatakse. Selle informatsiooni osaliseks säilitamiseks võib olla kasu mitte üksikväidete agregeerimisest, vaid nende tulemuste tasandamisest muu informatsiooni (näiteks kõikide teiste väidete, vanuse, soo jm) põhjal, nihutades mõõtmistulemust veidi selle muu informatsiooni põhjal oodatava väärtuse suunas. Nihutamise aluseks olevate oodatavate väärtuste arvutamiseks on võimalik treenida suhteliselt lihtsaid masinõppe mudeleid. Paralleelina võib näha näiteks fotodel olevate defektide tasandamist, kasutades olemas olevat informatsiooni: kõige lihtsama näitena saab fotol oleva defekti ümbritsevate kujundite ja värvide põhjal üle siluda. Isiksuseomaduste mõõtmisi peaks saama silud sarnaselt.

See projekt põhineb olemasolevate mahukate isiksusetestiandmestike kasutamisel tasandamismetoodika arendamiseks ning selle tulemuslikkuse testimiseks. Tudengil on võimalik õppida isiksuseomaduste mõõtmise uuemaid suundi ning laia rakenduspotentsiaaliga masinõppe meetodeid (R statistilises keskkonnas).

Tegemist on täiesti uue ideega, aga inspiratsiooni võib leida järgmisest tööst:

Mõttus, RCondon, D. M., Back, M. D., Baumert, A., Costantini, G., Epskamp, S., Greiff, S., Johnson, W., Lukaszewski, A., Murray, A., Revelle, W., Wright, A. G. C., Yarkoni, T., Ziegler, M., & Zimmermann, J. (2020). Descriptive, Predictive and Explanatory Personality Research: Different Goals, Different Approaches, but a Share., Wood, D., d Need to Move beyond the Big Few Traits. European Journal of Personality, 34, 1175–1201. https://doi.org/10.1002/per.2311

Kandidaadid võivad pöörduda ka muude isiksusepsühholoogia alaste uurimisideedega.

Kontakt: René Mõttus

Hiljutine töö (Beck, Condon, & Jackosn, 2022) leidis, et isiksuseomaduste struktuur muutub vanusega. Samas kasutas see töö isiksuseomaduste mõõtmiseks üksnes enesekohaseid hinnanguid ning pole võimatu, et tulemusi mõjutas mitte isiksuse struktuuri kui sellise muutus, vaid vanusega seotud erinevused isiksusetesti küsimustele vastamises. Selle probleemi lahendamiseks on kasulike lisaks inimeste enda hinnangutele kasutada ka teiste inimeste hinnanguid nende isiksuse kohta; eriti kasulik on kasutada umbes sama vanade inimeste hinnanguid erineva vanusega inimeste kohta. See magistriprojekt põhineb suurte olemasolevate andmestike (enda ja teiste antud isiksuseomaduste hinnangud) kasutamisel vanusega seotud isiksuseomaduste struktuuri muutuste uurimiseks.

Beck, E. D., Condon, D., & Jackson, J. (2022). Interindividual age differences in personality structure. European Journal of Personality. https://doi.org/10.1177/08902070221084862

Kandidaadid võivad pöörduda ka muude isiksusepsühholoogia alaste uurimisideedega.

Kontakt: René Mõttus

Geenivaramus on detailselt mõõdetud ligi 78000 geenidoonori isiksuseomadusi ning neist 23000 isiksuseomadusi on hinnanud ka mõni nende tuttav. See pakub väga erinevaid võimalusi seostada isiksuseomadusi tervise, sotsiaalmajandusliku staatuse, hoiakute ja geenidega. Allpool väike valik võimalikest analüüsidest:

• Ealised ja soolised erinevused üksilduses ning selle seosed isiksusega (Suur Viisik, nüansid) üksildus mõõdetud isiksuseuuringus ja vaimse tervise uuringus. Enese vaatenurgast ja teiste vaatenurgast (https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1002/per.2229; https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1002/per.2220)
• Toiduga liialdamise ülegenoomne uuring + seosed südamehaigustega. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/ejn.14352
• Kuidas antakse isiksusejooni peres edasi - kas otse või läbi geenetika, nn genetic nurture https://twitter.com/helga_ask/status/1466013894703554567
• Seksuaaltung, seksuaalne orientatsioon ja isiksus. Võimalik kaasata veel 3 riigi andmestikud
• Kas inimene on tööga / elukohaga rahul, kui isiksus langeb kokku keskmise sama ameti / elukoha profiiliga.
• Isiksuseomadused ja laste arv
• Isiksuse omadused ja soov vajadusel Eesti riiki relvaga kaitsta. Mõõdetud suuresti enne Ukraina sõda, natuke ka pärast. Siin tekib võimalus vaadata Ukraina sõja mõju inimeste kaitsetahtele.
• Sissetuleku ennustamine isiksusest
• Ravimite võtmise mõju isiksusele
• Isiksuseomadused ja arstivisiitide / ravimiretseptide / haiglas olemiste arv.
• Kui palju suudame ennustada erinevaid haiguseid isiksuseomadusest? Masinõppe töö. Masinõpe ei erine oma olemuselt palju tavalisest regressioonist, ent võimaldab teha täpsemaid ennustusi. Meetod on laialt kasutav erinevates eluvaldkondades.
• Vähendada kasutatud detailne isiksuseküsimustik 100NP võimalikult lühikeseks küsimustikuks, mis samas sobib võimalikult täpselt terviseriskide ennustamiseks.
• Kas kronoloogilisest east küpsem isiksus (isiksusest ennustatud soo jääk päris vanuse osas) ennustab paremat toimetulekut (noormemas eas?) või halvemat tervist (vanemas eas)?
• Kui normatiivne on normatiivne? Kui paljud inimesed tegelikult järgivad normatiivseid isiksusemuutusi, muutudes näiteks 20 - 30 eluaasta vahel meelekindlamaks, sotsiaalsemaks ning vähem neurootiliseks ja ekstravertseks-avatuks. Võiks kombineerida enda ja teiste hinnanguid ning GV andmeid HEXACO ja Johnson-IPIP andmetega, võttes soo osas tasakaalustatud valimeid nt 20 ja 30 aastatest ning neid võrrelda. See aitaks ealiste muutuste tugevuse tegelikult arusaadavaks teha.
• Millised tüüpi hindajad milliseid isiksuseomadusi kõige paremini oskavad hinnata, st enda ja teiste kokkulangevuse küsimus x hindaja interaktsioon. See on vana küsimus, aga meil on enneolematu statistiline jõud. Kas kokkulangevus on isiksuse või küsimuse omadus (kas suurema korrelatsiooniga küsimused on ka enam sarnase kokkulangevusega)? Kas nt nähtavate (observable) ja hinnanguliste küsimuste kokkulangevused on a) suuremad ja b) sõltuvad hindaja tüübist / tutvuse pikkusest?

Mõõdikule saab otsa vaadata siin, oma teemad on ka teretulnud.

Põhijuhendajad on Uku Vainik ja/või René Mõttus, aga soovi korral võib kaasata teisi kaasjuhendajaid.

Palun kirjuta mõlemale korraga: [email protected], [email protected]

On võimalik teha magistritöid projekti "Kuidas Covid-19 piirangutega kaasnenud muutused koduses digi- ja keelekeskkonnas mõjutavad lapse arengut ja heaolu" raames. Täpsem magistritöö teema selgub koostöös juhendatavaga. Andmekogumine algab kohe semestri alguses. Andmekogumises osalenud tudengitel on võimalik kasutada andmeid enda magistritöö tegemiseks. Huvilistel võtta ühendust [email protected].

Viisime 2020-2022 Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooliga koostöös läbi Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu (RVTU), mille raames kogusime kogemuse väljavõtte meetodi abil andmeid inimese positiivsete ja negatiivsete emotsioonide ja emotsiooni regulatsiooni strateegiate kasutuse kohta.

Magistritöö raames on võimalik uurida, kuidas erinevad emotsioonide reguleerimise strateegiad (nt ümberhindamine, emotsioonide allasurumine, tähelepanu kõrvalejuhtimine) seostuvad selliste emotsioonidünaamika näitajatega, nagu emotsioonide kõikumine ja emotsioonide inertsus. Andmed on juba kogutud, töö sobib andmeanalüüsist ja emotsiooniregulatsiooni temaatikast huvitunud tudengile.

Lisalugemist emotsioonidünaamika ja emotsiooni regulatsiooni kohta:

Kuppens, P., & Verduyn, P. (2015). Looking at emotion regulation through the window of emotion dynamics. Psychological Inquiry, 26(1), 72-79.

Trull, T. J., Lane, S. P., Koval, P., & Ebner-Priemer, U. W. (2015). Affective dynamics in psychopathology. Emotion Review, 7(4), 355-361.

Juhendajad: Hedvig Sultson, Helen Uusberg, Andero Uusberg

Kontakt: Hedvig Sultson ([email protected])

Lisaks küsimustikele on võimalik isiksust mõõta ka implitsiitsete ehk n-ö varjatud mõõdikute abil, kus vastaja isiksus tuletatakse reaktsiooniaegade põhjal. Implitsiitsed mõõdikud, nagu näiteks implitsiitsete assotsiatsioonide test, on levinud vahendid hoiakute uurimiseks ja on samuti kogunud populaarsust isiksuse uurimisel. Antud teema puhul on meil üks olemasoleva andmestik, mis seostab tavalise küsimustiku vastuseid implitsiitsete mõõdikute vastustega. Uuringus oleme kasutanud erinevaid meetodeid isiksuse mõõtmiseks, sealhulgas enesekohaseid vastuseid, kategoriseerimise kiirust ning arvuti hiiresaba andmeid vastuste kategoriseerimisel.

Kontakt: Martin Kolnes

Kolnes, M., Uusberg, A., & Konstabel, K. (2021). On the relationship between explicit and implicit self-concept of extraversion and neuroticism. Journal of Research in Personality, 90, 104061.

Juhendaja: Triin Liin

Kuidas mõjutavad erineva keerukusega kavatsused tõerääkijate planeerimiskäitumist ja kui tõhusalt töötavad erinevates situatsioonides (keeruline vs lihtne tulevikuks planeeritud tegevus) streteeglise intervjueerimise tehnikad (nt ootamatute küsimuste esitamine)? Milliseid uusi teooriapõhiseid vihjeid on võimalik esile kutsuda sõltuvalt situatsioonist, mis viitaksid pettusele ja tõele välja öeldud kavatsuste kohta? Uuringu tulemused näitaksid, kuidas valetajad ja tõerääkijad erinevad oma planeerimisstrateegiates ja mõjutavad intervjuu käigus antud vastuste sisu. Samuti aitavad tulemused mõista, kas erineva keerukusega kavatsused võivad kaasa tuua tõestele ja valedele kavatsustele viitavate märkide mustrimuutusi ning kas uued märgid, mis põhinevad kavatsuste rakendamise ja soovide elluviimise teooriatel, võivad olla abiks tõeste ja valede kavatsuste eristamisel. Andmekogumine talv 2025/26.

Juhendajad: Tuule Grolig ja Annegrete Palu

The topic can be tailored further depending on student interest and methodological fit.

Supervisors: Hongzhen Cheng ja René Mõttus

Aging is associated with a decline in cognitive functions. Studies show that even in healthy aging, performance on certain cognitive tasks tends to decline. The increasing proportion of older adults in the global population has also led to a higher prevalence of mild cognitive impairment (MCI). Population studies indicate that MCI rates can be as high as 40%, with an annual conversion rate to dementia of approximately 10% (doi: 10.2147/CIA.S73922). However, few studies have examined how changes in physical health and functional independence precede, accompany, or follow changes in cognitive functions in aging, including in individuals with cognitive impairment

The student will have the opportunity to work with longitudinal data from the SHARE project. They can choose to focus on cognitive functions, such as memory, executive functions, visuospatial skills, and attention, as well as various physical health measures. Additionally, data on education, personality traits, and social connectedness can be included. The specific topic can be agreed upon with the student.

Student duties: becoming familiar with the SHARE project, registering in SHARE to access the data, selecting, processing, and analyzing data, and writing the thesis.

Supervisors: Zigmunds Freibergs and Liisi Ausmees

Tähelepanu reguleerimise üks olulisi aspekte on tähelepandava ala suuruse muutmine. Mõnikord suunatakse tähelepanu ainult väikestele detailidele, jättes märkamata üldpildi. Teinekord keskendutakse eelkõige üldpildile ja ei märgata pisidetaile. Sellega seoses huvitab meid, millistel tingimustel tähelepanu reguleeritakse, kuidas see mõjutab sooritust erinevates ülesannetes ning millised on parimad viisid selle protsessi mõõtmiseks. Konkreetsemalt pakume välja neli alateemat:

• Kas ja millal mõjutavad emotsioonid tähelepanu ulatust? Uuringud on näidanud, et positiivses meeleolus olevad inimesed on kognitiivselt paindlikumad ja suunavad esmalt tähelepanu üldpildile. Samas on leitud ka vasturääkivaid tulemusi, jättes selle küsimuse endiselt lahtiseks.
• Kuidas reguleerib organismi erutusseisund tähelepanu ulatust? See uurimissuund keskendub toonilise ja faasilise erutuse mõjule tähelepanu ulatusele, et selgitada, kas erutus kitsendab tähelepanu järjepidevalt või hoopis võimendab parasjagu domineerivat tähelepanulaadi. Selleks kasutatakse toonilise erutuse esilekutsumiseks valget müra ja faasilise erutuse tekitamiseks lühikesi helitoone ning hinnatakse nende mõju laiale ja kitsale tähelepanule.
• Kas tähelepanu ulatuse suurendamine mõjutab pupilli suurust? Meie uurimisgrupp on näidanud, et see seos on teatud tingimustes olemas. Selle seose kinnitamiseks peaksime seda demonstreerima erinevate meetodite abil.
• Missugused on parimad meetodid tähelepanu ulatuse mõõtmiseks? Seni ei ole veel täiesti selge, kas erinevad mõõdikud mõõdavad täpselt sama konstrukti või pigem tähelepanu ulatuse erinevaid aspekte.

Nende teemade puhul on võimalus töötada juba olemasolevate andmetega. Samuti on võimalik esitada uusi uurimisküsimusi, mida saame koos edasi arendada.

• Kolnes, M., & Uusberg, A. (2025). Not feeling it: Lack of robust emotion effects on breadth of attention. Cognition & Emotion, 39(5), 993–1015.
• Kolnes, M., Gentsch, K., van Steenbergen, H., & Uusberg, A. (2022). The mystery remains: Breadth of attention in Flanker and Navon tasks unaffected by affective states induced by an appraisal manipulation. Cognition & Emotion, 36(5), 836–854.
• Kolnes, M., Uusberg, A., & Nieuwenhuis, S. (2023). Broadening of attention dilates the pupil. Attention, Perception, & Psychophysics.

Kontakt: Martin Kolnes

Transkutaanne uitnärvi stimulatsioon (tVNS) on mitteinvasiivne neuromodulatsiooni meetod, mida kasutatakse üha enam locus coeruleus’e (LC) ning erutusseisundi regulatsiooni uurimiseks. LC mängib olulist rolli tähelepanu, erksuse ja otsustusprotsesside kujundamisel, kuid selle aktiivsust on inimestel keeruline otseselt mõjutada. Projekti eesmärk on uurida tVNS-i mõju mitmest vaatenurgast, sealhulgas selle mõju LC aktiivsuse füsioloogilistele markeritele (nt pupillireaktsioonid) ning kognitiivsetele protsessidele, nagu tähelepanu ja tajuline otsustamine. Magistritöö keskenduks projekti ühele konkreetsele aspektile, sõltuvalt üliõpilase huvidest ja projekti hetkeseisust.

• Kolnes, M., & Nieuwenhuis, S. (2026). Pulsed taVNS-Elicited Pupil Dilation: Effects of Intermixed Stimulation, Sham Location, and Respiratory Phase. Psychophysiology, 63(4), e70302.

Kontakt: Martin Kolnes

Viimaste aastate jooksul on käitumise muutmise valdkonnas testitud arvukalt erinevaid tehisarupõhiseid sekkumisi. Kuigi tulemused on olnud paljulubavad, esineb sekkumiste tõhususel ja uuritavate kaasatusel endiselt mitmeid takistusi. Millist rolli mängib tehisarupõhiste sekkumiste juures sihtrühma tajutud usaldus?

Antud teema raames on mitu uurimisvõimalust: tajutud usaldust saaks teooriapõhiselt uurida kvalitatiivse ja/või kvantitatiivse lähenemisega. Uuringu võib läbi viia kaardistuse eesmärgil, või teha eksperiment uurimaks tajutud usalduse mõjutamisviise.

Taustaks ja inspiratsiooniks:

• Afroogh, S., Akbari, A., Malone, E., Kargar, M., & Alambeigi, H. (2024). Trust in AI: progress, challenges, and future directions. Humanities and Social Sciences Communications, 11(1), 1568.
• Fu, L., Burns, R., Xie, Y., Shen, J., Zhe, S., Estabrooks, P., & Bai, Y. (2026). The development and use of AI chatbots for health behavior change: scoping review. Journal of Medical Internet Research, 28, e79677.
• Kaplan, A. D., Kessler, T. T., Brill, J. C., & Hancock, P. A. (2023). Trust in artificial intelligence: Meta-analytic findings. Human factors, 65(2), 337-359.

Juhendajad: Hanna Reimand, Silja-Riin Voolma

Konkreetne teema lepitakse kokku tudengiga, arvestades tudengi huve ja motivatsiooni. Võimalik on osaleda juba toimuvate uuringute läbiviimisel, kasutada olemas olevaid andmebaase või koguda andmed eraldi vaid enda projekti käigus.

• Tamm, G., Koster, E. H., Henry, T., & Hoorelbeke, K. (2025). Stuck in thought: Temporal interplay between cognitive building blocks of rumination. Behaviour Research and Therapy, 192, 104788.
• Tamm, G., Koster, E. H., & Hoorelbeke, K. (2024). Multiple paths to rumination within a network analytical framework. Scientific reports, 14(1), 10874.
• Tamm, G., Koster, E. H., & Hoorelbeke, K. (2025). Evaluating theories of repetitive negative thinking: Replication and extension. Cognitive Therapy and Research, 49(1), 18-33.
• Mertens, L., Tamm, G., & Hoorelbeke, K. (2025). Ruminative thinking styles differentially relate to posttraumatic stress versus growth following trauma exposure. Psychological Trauma: Theory, Research, Practice, and Policy.
• Tamm, G., Kreegipuu, K., & Harro, J. (2020). Updating facial emotional expressions in working memory: Differentiating trait anxiety and depressiveness. Acta psychologica, 209, 103117.

Juhendaja: Gerly Tamm

Konkreetne teema lepitakse kokku tudengiga, arvestades tudengi huve ja motivatsiooni. Võimalik on osaleda juba toimuvate uuringute läbiviimisel, kasutada olemas olevaid andmebaase või koguda andmed eraldi vaid enda projekti käigus.

• Tamm, G., Koster, E. H., Henry, T., & Hoorelbeke, K. (2025). Stuck in thought: Temporal interplay between cognitive building blocks of rumination. Behaviour Research and Therapy, 192, 104788.
• Tamm, G., Koster, E. H., & Hoorelbeke, K. (2024). Multiple paths to rumination within a network analytical framework. Scientific reports, 14(1), 10874.
• Tamm, G., Koster, E. H., & Hoorelbeke, K. (2025). Evaluating theories of repetitive negative thinking: Replication and extension. Cognitive Therapy and Research, 49(1), 18-33.
• Mertens, L., Tamm, G., & Hoorelbeke, K. (2025). Ruminative thinking styles differentially relate to posttraumatic stress versus growth following trauma exposure. Psychological Trauma: Theory, Research, Practice, and Policy.
• Tamm, G., Kreegipuu, K., & Harro, J. (2020). Updating facial emotional expressions in working memory: Differentiating trait anxiety and depressiveness. Acta psychologica, 209, 103117.

Juhendaja: Gerly Tamm

Konkreetne teema lepitakse kokku tudengiga, arvestades tudengi huve ja motivatsiooni. Võimalik on osaleda juba toimuvate uuringute läbiviimisel, kasutada olemas olevaid andmebaase või koguda andmed eraldi vaid enda projekti käigus.

• Tamm, G., Koster, E. H., Henry, T., & Hoorelbeke, K. (2025). Stuck in thought: Temporal interplay between cognitive building blocks of rumination. Behaviour Research and Therapy, 192, 104788.
• Tamm, G., Koster, E. H., & Hoorelbeke, K. (2024). Multiple paths to rumination within a network analytical framework. Scientific reports, 14(1), 10874.
• Tamm, G., Koster, E. H., & Hoorelbeke, K. (2025). Evaluating theories of repetitive negative thinking: Replication and extension. Cognitive Therapy and Research, 49(1), 18-33.
• Mertens, L., Tamm, G., & Hoorelbeke, K. (2025). Ruminative thinking styles differentially relate to posttraumatic stress versus growth following trauma exposure. Psychological Trauma: Theory, Research, Practice, and Policy.
• Tamm, G., Kreegipuu, K., & Harro, J. (2020). Updating facial emotional expressions in working memory: Differentiating trait anxiety and depressiveness. Acta psychologica, 209, 103117.

Juhendaja: Gerly Tamm

Töö kujutab endast eksperimentaalset uurimust, milles kombineeritakse aju infotöötlusvõime mõjutamist suunatud magnetvälja abil ja arvutijuhitud käitumuslikku tajukatset. Püstitatakse küsimus sellest, kas on võimalik magnetimpulsi seostamisega teatud kindlat tüüpi visuaalse stiimuliga muuta inimese tundlikkust sellis(t)e stiimuli(te) suhtes. Teema ja töö praktiliste üksikasjade arutamiseks võtta kontakti juhendajaga: professor Talis Bachmann, [email protected], Näituse tn 2 - 108.

Juhendaja: René Mõttus

Seksuaalsusega seotud küsimustele vastates ei kirjelda inimesed tingimata ainult oma tegelikke kogemusi ja hoiakuid, vaid võivad püüda vastata sotsiaalselt soovitaval viisil. Magistritöös saab empiiriliselt uurida, kuidas on sotsiaalne soovitavus seotud seksuaaliha, seksuaalsete hoiakute, seksuaalse eneseavamise või sooliste topeltstandarditega. Võimalik on korraldada veebiküsitlus või eksperiment, milles muudetakse anonüümsust, küsimuste sõnastust või vastamise sotsiaalset konteksti. Täpsem uurimisküsimus valitakse koos üliõpilasega.

Sobivad konkreetsed magistritööd oleksid näiteks:

• „Kas anonüümsuse rõhutamine vähendab sotsiaalselt soovitavat vastamist seksuaalsuse küsimustele?“
• „Seksuaalse eneseavamise seosed kiindumusstiili ja sotsiaalse soovitavusega“
• „Soolised topeltstandardid seksuaalkäitumise hindamisel: stsenaariumikatse“

Juhendaja: Toivo Aavik

Magistritöös uuritakse isiksuseomaduste, lähisuhete ja vaimse tervise vahelisi seoseid. Täpsem teema valitakse koos üliõpilasega ning selle uurimiseks kogutakse empiirilised andmed. Võimalikud teemad puudutavad näiteks üksildust, partnerlussuhteid, suhtega rahulolu, isiksuseomadusi ja psühholoogilist heaolu. Töö võib põhineda küsimustiku-uuringul, päevikumeetodil või eksperimentaalsel uurimiskavandil.

Võimalikud uurimisküsimused:

• Kas isiksuseomadused mõjutavad üksilduse ja vaimse tervise seost?
• Kas partnerlussuhte seos heaoluga sõltub inimese isiksusest?
• Millised psühholoogilised omadused aitavad säilitada heaolu keerulistes elutingimustes?

Juhendaja: Toivo Aavik

Tänulikkust peetakse heaolu ja suhete kvaliteeti toetavaks omaduseks, kuid tänulikkuse kogemine ja väljendamine ei pruugi olla kõigile ühtviisi kasulik ega alati täiesti siiras. Tänu võidakse väljendada ka viisakusnormi, sotsiaalse kohustuse, süütunde või endast hea mulje jätmise soovi tõttu.

Magistritöös saab empiiriliselt uurida tänulikkuse seoseid eluga rahulolu, emotsionaalse heaolu, suhete kvaliteedi, isiksuse ja sotsiaalse soovitavusega. Võimalik on teha küsimustiku-uuring, päevikumeetodil uuring või tänulikkuseharjutusega eksperiment. Samuti saab kasutada eksperimentaalseid stsenaariume, milles muudetakse saadud abi suurust, aitaja motiive või tänu väljendamise avalikkust.

Võimalikud uurimisküsimused:

• Kas tänulikkuseharjutused parandavad heaolu ning kellele on neist kõige rohkem kasu?
• Kas tänulikkuse mõju sõltub isiksusest või inimese algtaseme tänulikkusest?
• Kuidas eristuvad siiras tänulikkus ja sotsiaalsest kohustusest väljendatud tänu?
• Kas tänu avalik väljendamine suurendab sotsiaalselt soovitavat eneseesitlust?
• Millal võib kohustus olla tänulik heaolu parandamise asemel hoopis vähendada?

Juhendaja: Toivo Aavik

Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) iseloomustavad tähelepanematuse ning hüperaktiivsuse-impulsiivsuse sümptomid, mis võivad mõjutada inimese igapäevast toimetulekut. ATH sümptomeid saab hinnata enesekohaste küsimustike abil, näiteks Täiskasvanute ATH enesehinnanguskaalaga (ASRS), mille kõrgemad skoorid viitavad suuremale ATH sümptomaatikale.

Varasemad uuringud viitavad sellele, et ATH-ga inimestel võib esineda raskusi erinevates kognitiivseid protsesse mõõtvates ülesannetes. Üheks selliseks ülesandeks on AX Continuous Performance Test (AX-CPT), mida kasutatakse kognitiivse kontrolli ja kontekstipõhise infotöötluse hindamiseks. Kuigi teoreetiliselt võiksid ATH sümptomid olla seotud erinevustega AX-CPT soorituses, on selle valdkonna uuringuid seni väga vähe. Küll aga on uuritud ATH-ga seotud kognitiivseid raskusi mitmete sarnaste ülesannete abil (sh QB-testi raames kasutatavad ülesanded), kuid tulemused on olnud vastuolulised.

Käesoleva uuringu eesmärk on uurida, kas tervetel täiskasvanutel, kes raporteerivad kõrgenenud ATH sümptomaatikat erineb sooritus AX-CPT ülesandel nendest, kes seda sümptomaatikat nii kõrgel tasemel omaks ei võta. Tegemist on pilootuuringuga, mis loob aluse tulevastele laboriuuringutele ATH geneetilise riski ja kognitiivsete protsesside seoste uurimiseks.

Magistritöö raames on tudengil võimalik osaleda uuringu planeerimises, andmete kogumises, andmetöötluses ja statistilises analüüsis.

Rohkem saad lugeda siit:

1. Shen, C., Calvin, O. L., Rawls, E., Redish, A. D., & Sponheim, S. R. (2023). Clarifying Cognitive Control Deficits in Psychosis via Drift Diffusion Modeling. MedRxiv. https://doi.org/10.1101/2023.08.14.23293891

2. Thunberg, P., Reingardt, M., Rode, J., & Msghina, M. (2024). Categorical and dimensional aspects of stimulant medication effects in adult patients with ADHD and healthy controls. Frontiers in Pharmacology, 15. https://doi.org/10.3389/fphar.2024.1412178

Juhendajad: Mai-Liis Liiser ja Kairi Kreegipuu

Neuropsühhiaatrilise genoomika uurimisrühma fookuses on geneetilised ja keskkonnategurid, mis mõjutavad vaimse tervise robleeme, nende kujunemist, kulgu ja seoseid inimese füüsilise tervise ning heaoluga. Kasutame Eesti geenivaramu suuremahulisi andmeid, ühendades geneetilise info küsimustike, elektrooniliste terviseandmete ja teiste oomika-andmekihtidega.

Üks meie olulisi andmestikke on unikaalne Eesti geenivaramu 2021. aasta uuring „Heaolu ja vaimne tervis“, milles osales ca 86 000 inimest ning mis sisaldab infot vaimse tervise sümptomite ning erinevate riski- ja kaitsetegurite kohta. Lisaks viisime 2026. a. kevadel läbi sama uuringu teise laine , mille andmed on varsti valmis analüüsimiseks. Magistrantidele pakume uurimisteemasid eelkõige kolmes teemaplokis, aga on oodatud ka tudengi enda initsiatiiv uurimisteema valikul ja täpsustamisel.

1. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) täiskasvanutel

Uurime, millised geneetilised, keskkondlikud ja tervisega seotud tegurid on seotud ATH joonte ja diagnoosiga täiskasvanueas.

Võimalikud uurimissuunad:

• ATH sümptomite geneetilised ja keskkondlikud (nt stress, uni, ekraanikasutus, füüsiline aktiivsus, traumad) riskitegurid;
• ATH ja teiste psühhiaatriliste probleemide koosesinemine;
• diagnoositud ja diagnoosimata sümptomaatiliste inimeste erinevused;
• ATH ja ATH geneetilise eelsoodumuse seosed elustiili, stressi, sotsiaalsete tegurite ja füüsilise tervisega;
• ATH joonte muutumine ajas, seosed ravimite tarvitamise ning geneetilise eelsoodumusega.

2. Vaimse ja füüsilise tervise probleemide koosesinemine

Uurime, miks psühhiaatrilised ja somaatilised haigused sageli koos esinevad ning millist rolli mängivad selles ühised geneetilised ja keskkondlikud riskitegurid.

Võimalikud uurimissuunad:

• vaimse tervise seosed somaatiliste haigustega, nt. südame-veresoonkonnahaiguste, 2. tüüpi diabeedi, astma või mõne huvipakkuva haigusega;
• psühhiaatriliste ja somaatiliste haiguste ühised riskitegurid;
• vaimse tervise seosed hingamisteede viirushaigustesse nakatumise ja nende raskema kuluga;
• geneetiliste, elustiili- ja terviseandmete kaasamine komorbiidsuse uurimiseks.

3. Personaalmeditsiin psühhiaatrias

Uurime, kas geneetiliste ja teiste terviseandmete abil on võimalik paremini ennustada psühhiaatriliste häirete riski ja kulgu.

Võimalikud uurimissuunad:

• Psühhiaatriliste polügeensete skooride (PGS) ennustusvõime hindamine;
• PGS-ide valideerimine Eesti geenivaramu andmetel;
• geneetiliste, kliiniliste, demograafiliste, elustiili- ja küsimustikuandmete kombineerimine;
• psühhiaatriliste häirete riski ennustavate mudelite väljatöötamine ja valideerimine;
• ennustusmudelites geneetilise info lisandväärtuse hindamine võrreldes traditsiooniliste riskiteguritega.

Kontaktid: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected]

The Psychology of Language Research Group welcomes new students to join us! We proposed two topics below on how one’s native language background affects the brain’s perception and learning of a foreign language.

1. Native Language Background and the Perception and Learning of Chinese Tones

2. Native Language Background and Cue Weighting in Perceiving Unfamiliar Tones

You are also welcome to contact us with your own topic. Please feel free to write to us, and we can find a time to meet and discuss the feasibility of your own topic.

The working language will be English. When getting in touch, please include both of us in the recipients.

Supervisors: Yanyu Li ([email protected]) and Siqi Lyu ([email protected])