Korduma Kippuvad Küsimused

Lugemissoovitusi nii õppejõududelt kui ka tudengitelt ja vilistlastelt oleme kogunud siia lehele.

Bakalaureuseastmes on võimalik psühholoogiat õppida tasuta päevaõppe kõrval ka tasulises sessioonõppes, kus õpingud on jaotatud neljale aastale. NB! Alates 2025. aastast toimub vastuvõtt psühholoogia bakalaureuseastme sessioonõppesse ainult paaritutel aastatel!

Psühholoogia magistriõppeprogramm on mõeldud läbimiseks päevaõppes, kuid tunniplaane on püütud teha selliselt, et õpinguid saaks võimalikult palju kombineerida ka tööl käimisega. 2023., 2024. ja 2026. aastal on toimunud magistriõppes erandkorraline lisavastuvõtt tasuta sessioonõppe grupile koolipsühholoogia erialal, aga tegu on eriprojektiga, mitte regulaarse õppevõimalusega.

Tasub arvestada, et nii päevaõppe kui ka sessioonõppe programmid sisaldavad kohtumiste vahepeal palju iseseisvat tööd. Täiskohaga töötades võib kujuneda keeruliseks seda aega leida.

Alates 2026. aastast on psühholoogia eriala bakalaureuseõppesse kandideerimiseks vajalik:

• eesti keele riigieksam
  JA
• matemaatika riigieksam või akadeemiline test (valida tuleb kahest üks)

Kandideerimiseks piisab ka kitsa matemaatika eksami tulemusest, aga laia (või enne 2014. aastat sooritatud) eksami tulemusele lisatakse 16 punkti.

NB! Akadeemiline test peab olema sooritatud vastuvõtu ajakavas määratud kuupäevadel, mis on ette nähtud eritingimustel kandideerimiseks ehk kevadel.

Tunniplaane on võimalik Õppeinfosüsteemist vaadata ka ilma kasutajakontota. Täpsemas otsingus tuleb valida asutuseks psühholoogia instituut. SÕ tähendab sessioonõppe gruppi ja PÕ päevaõppe gruppi.

Õppeinfosüsteemis leiduvad tunniplaanid on soovituslikud, st mõnel juhul võivad need sisaldada ka näiteks valikaineid, mida ei pea tingimata läbima või võib läbida mingil muul semestril. Laiema pildi meil õppimise rütmist saab siiski kätte.

Tasuliselt õppekohalt tasuta õppesse üle liikuda saab siis, kui päevaõppes on vabanenud õppekohti. Sessioonõppe õppekohal saab õppekava läbida küll kiiremini kui 4 aastat, kuid seda siiski tasuliselt.

Käibemaksu ei lisandu.

Terve õppekava täitmise eesmärgil saab tulla õppima tasulise eksternina, kuid alates 2023. aasta sügisest nõuame kõigilt psühholoogia eksterniks tulijatelt kas varasemaid õpinguid meie õppekaval või osalemist meie vastuvõtukatsetel ja kandideerimislävendi (66p) ületamist. Kui osutute vastuvõetuks, siis ei pea te kohta vastu võtma ja tulema täiskoormuses õppima, aga oleks vaja, et teoreetiliselt oleks teil vastuvõtutingimused täidetud.

Lisaks tasub ka arvestada, et õppija staatuses olevad tudengid on alati ainetele registreerumisel eelisjärjekorras ning kõigile soovijatele ei pruugi kõigil ainetel ruumi olla. Samuti saab eksternina õppida aastas vaid kuni 30 EAP mahus. Eksterni avaldus tuleb esitada enne semestri algust meie instituudi õppekorralduse spetsialistile Marju Tammistele. Eksternina õppimine on tasuline.

Õppekavasid, õppeaineid ja nende piirarve ning tunniplaane saate ise otsida õppeinfosüsteemist.

Kui olete eelmainitud viisidel meie õppeaineid võtnud ja kandideerite tulevikus uuesti õppekohale ja ka pääsete sinna, siis on võimalik neid läbitud aineid arvestada ja neid ei tule uuesti läbida. Samuti on õppekava juba osaliselt täitnuna võimalik kandideerida vabanenud õppekohtadele.

Kui teil ei ole TÜ või TLÜ psühholoogia eriala bakalaureusekraadi või TÜ psühholoogia kõrvaleriala, siis ootame siiski teatud eeldusainete läbimist. Loe lähemalt siit.

NB! Eeldusainete alusel toimub vastuvõtt psühholoogia magistrisse veel kuni 2027. aastani. Edaspidi ootame kandideerimisel psühholoogia bakalaureusekraadi.

Psühholoogia magistriõppe sisseastumiskatsete kirjalik osa koosneb 180 valikvastustega küsimusest, millele vastamiseks on kokku aega 3 tundi. Laiemad teemavaldkonnad, mida eksam puudutab: bioloogiline psühholoogia, tunnetus, isiksus ja individuaalsed erinevused, arengupsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, kliiniline psühholoogia, metodoloogia.

Vaata täpsemaid kordamisteemasid

Psühholoogia magistriõppesse kandideerimisel tuleb esitada teostatav uuringu plaan. Sellel ei pea olema juhendajat. Magistrantuuri kandideerimisel esitatav projekt ei pea tingimata isegi kattuma hiljem teostatava magistritööga. Projekti puhul hindame eelkõige valdkonna tundmist, mis sisaldab nii temaatika valdamist kui ka uurimis- ja analüüsivõimalustest ettekujutuse omamist. Samuti peaks plaan arvestama ka reaalsete võimalustega (nt uuritavate inimeste ja mõõtevahendite kättesaadavus jne).

Hilisema magistritöö põhijuhendaja ei pea olema meie instituudist, kui leiate mõne psühholoogia valdkonna eksperdi mujalt. Heaks tavaks on see, et juhendaja (sh väljastpoolt instituuti) peab olema vähemalt sama kraadiga, mis taseme tööd ta juhendama hakkab ning muidugi peab ta olema oma valdkonnas pädev (nt avaldanud samas valdkonnas tehtud empiiriliste uurimuste artikleid). Instituudivälise juhendaja puhul tuleb lihtsalt leida juurde meiepoolne kaasjuhendaja, kes on meie instituudi tööde nõudmistega kursis.

Võimalikke magistritöö teemasid leiad siit. Loe ka meie instituudis käimasolevate teadusprojektide kohta ja leia meie töötajate kontaktid siit. Huvipakkuvate valdkondade inimeste kohta võite otsida infot veel kõikvõimalikest andmebaasidest nagu Eesti Teadusinfosüsteem, Google Scholar, ResearchGate jne.

Paaritul aastal õpinguid alustanul on võimalik saada kliinilise psühholoogia kutseks vajalikke aineid; paaris aastal sisseastunul on võimalik valida koolipsühholoogia, spordi- ja soorituspsühholoogia või nõustamispsühholoogia erialamooduli vahel. Igal aastal on võimalik valida teadusliku psühholoogia erialamoodul. Oma erialamooduli valiku õppekavas peab tudeng tegema esimesel semestril. Erialamoodulite aineid loetakse üle aasta ja nii on ainete sobiv järgnevus ja kättesaadavus tagatud vastavalt sisseastumisaastale. Osalejate piirarvuga erialamoodulite ainetele on registreerimisel eelisõigus vastavalt sisseastumisaastale ja valitud erialamoodulile (nt kliinilise psühholoogia erialamooduli ainetel on eelisõigus paaritul aastal sisseastunutel, kes on valinud kliinilise psühholoogia erialamooduli).

Nii väldime seda, et inimesed astuksid tahtlikult sisse aastal, mil nende eelistatud suund ei alusta ning hoiaksid kinni õppekohta, kuhu oleks keegi teine saanud õppima tulla.