Magistriõpe psühholoogias
Magistriõppes saad mitmekülgsed teadmised tänapäeva psühholoogiateaduse teooriatest ja uurimismeetoditest, valdkonna eriharudest ja praktilistest kasutusvaldkondadest. Õppekava koosneb kohustuslikest alusainetest, erialaõppe moodulist ning valik- ja vabaainetest. Õpingud lõpevad magistritöö kaitsmisega.
Õppekava ülesehitus
Alusained moodustavad vajaliku baasi edasiseks spetsialiseerumiseks ning toetavad magistritööks vajalike oskuste ja teadmiste omandamist. Mitmed ained süvendavad juba bakalaureuseastmes omandatud teoreetilisi ja praktilisi teadmisi erineval viisil. Näiteks lõimides erinevaid psühholoogia valdkondi (nt Tunnete ja tunnetuse koosmõju), võimaldades rakendada uusi oskusi (nt Uurimus, andmed ja interpretatsioon) või pakkudes võimalusi täiendavate üldoskuste arendamiseks (nt Individuaalse uurimise ja hindamise meetodid).
Lisaks alusainetele valib iga tudeng erialamooduli, mis võimaldab spetsialiseerumist. Kuna paljud erialaained toimuvad üle aasta ning need tuleb läbida etteantud järjestuses (esmalt baasilisemad ja lõpuks praktika), sõltub spetsialiseerumine sisseastumisaastast. Paaritul aastal õpinguid alustanul on võimalik valida kliinilise psühholoogia ja teadusliku psühholoogia mooduli vahel. Paarisaastal sisseastunu valikus on nõustamise, koolipsühholoogia, spordi- ja soorituspsühholoogia või teadusliku psühholoogia moodul.
Õppekava 2025. aastal päevaõppes alustanule
Õppekava 2024. aastal päevaõppes alustanule
Õppekava 2024. aastal koolipsühholoogia sessioonõppes alustanule
Õppekava 2023. aastal päevaõppes alustanule
Õppekava 2023. aastal Pärnu koolipsühholoogia sessioonõppes alustanule
Erialamoodulisse (va teadusliku psühholoogia moodul) on koondatud ained, mis on olulised läbida, kui soovite peale magistriõpinguid astuda vastava eriala kutseaastale ning jõuda hiljem kutse taotlemiseni. NB! Kutsete andmise ja selleks vajalike nõuetega tegelevad erialaliidud, seega tasub ka juba õpingute ajal tutvuda erialaliitude sätestatuga. Sellest tulenevalt on erialamooduli ained ennekõike mõeldud antud mooduli valinud tudengitele. Seega, kui aines on osalejate piirarv, siis on eelisõigus registreerumiseks vastaval aastal ja vastava erialamooduli valinud tudengitel. Kui ainesse jääb vabu kohti, siis saavad eeldusainete täitmisel ainet valikainena läbida ka teiste erialamoodulite tudengid.
Teadusliku psühholoogia moodul on mõeldud sügavama teadushuviga magistrantidele, kelle peamine eesmärk ei ole ettevalmistus praktiseeriva psühholoogi tööks. Moodulit on võimalik valida igal aastal ja mooduli ülesehitus on üsna paindlik. Mooduli ainete nimekiri on soovituslik ja ei ole lõplik. Seega ei pea lõpetamiseks läbima kõiki kirjas olevaid aineid. Samuti võib kokkuleppel programmijuhiga läbida muid teadusliku psühholoogia erinevaid valdkondi puudutavaid aineid (sh külalisüliõpilasena mujal ülikoolis või online kursuste vahendusel).
Enne 2025. aastat sisse astunud tudengitel ei ole õppekavas erialamooduleid: erialaseks spetsialiseerumiseks vajalikud ained tuleb komplekteerida valikainete seast. Selle toetamiseks koostati iga sisseastumisaasta tudengitele näidisprogramm vajalike ja soovitatavate erialaste ainete jaotusega semestrite kaupa (leitavad instituudi kodulehel). Muudatused programmis konkreetsete ainete tasandil ei takista magistrantuuri lõpetamist (kui alusained on läbitud ja vajalikud punktid õppekava raames koos).
Praktika. Magistriõppe programmis on mitmeid praktika aineid: alates 2025. aastast on kõikidele kohustuslik 4 EAP Tutvumispraktika aine, mille eesmärk on avada erinevaid psühholoogi kutse ja karjääriga seonduvaid võimalusi. Erialamoodulites sisaldub erialane praktika (praktiseeriva psühholoogi tööks ettevalmistavates moodulites 9 EAP ja teaduspsühholoogia moodulis 6 EAP). Lisaks on veel võimalik läbida karjäärinõustamise praktikat (6 EAP) ja ülikoolis õpetamise praktikat (3 + 3 EAP). Kui erialased praktikad on tunniplaanis ainetena toimuvad, siis teaduspraktika ja ülikoolis õpetamise praktika toimuvad nö juhtumipõhiselt. Teaduspraktika puhul tähendab see, et kui magistrant leiab mõne uurimisgrupi juures võimaluse tutvuda tegeliku eksperimentaalse teadusliku tööga ning labori(te)s kasutatava(te) meetoditega, siis saab ta juhendajaga kokkuleppel teha teaduspraktika. Selleks palume ühendust võtta programmijuhiga. NB! Oluline on, et praktika tegevused oleksid lisaks oma magistritöö raames tehtavale tööle. Ülikoolis õpetamise praktika magistrandile saab ainepunktideks vormistada magistrant, kes teeb mõne aine raames õppetööd (nt on õppeassistent). Ka selle sooviga palume pöörduda programmijuhi poole. Nii teaduspraktikal kui ka ülikoolis õpetamise praktikal ei ole eeldusaineid ja nii saavad neid soovi korral läbida kõikide erialamoodulite tudengid.
Sessioonõpe
2023., 2024. ja 2026. aastal sisseastujatele on psühholoogia magistriõppes lisaks päevaõppele ka tasuta osakoormuses sessioonõpe, kus on võimalik spetsialiseeruda vaid koolipsühholoogia suunale. Selles grupis on õppetöö jagatud kolmele aastale ja toimub üle nädala neljapäevast laupäevani kontaktõppena. Kuigi märgitud nominaalne õppeaeg on ka neil 2 aastat, siis viiakse tudengid ilma avalduseta pärast teist aastat pikendusaastale. Koolipsühholoogia suuna magistrantidel on võimalus taotleda õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse üliõpilaste stipendiumi, seda ka nominaalsel pikendusaastal. Stipendiumi puhul on oluline teada, et kui tudeng viiakse osakoormusest täiskoormusesse e sisuliselt päevaõppesse (suurema, päevaõppeväärilise EAP-de arvu puhul toimub see automaatselt), siis stipendiumi suurus ei muutu.
Tegemist on erirahastusega projektiga ning seetõttu eeldame kõikidelt sessioonõppe tudengitelt koolipsühholoogia erialamooduli (või 2023. ja 2024. aastal sisseastunutelt vastavate valikainete) läbimist.
Õppetöö
Päevaõppes tuleb semestris koguda 30 EAP-d. Õppekava täitmist arvestatakse kumulatiivselt ja puhvriks saab arvestada –6EAPga st esimesel semestril on päevaõppes miinimum EAPde arv 24, esimesel aastal 54 jne. Sessioonõppes eeldatakse semestris 20 EAP kogumist, aasta lõikes ei tohi EAPde arv olla alla 30 aasta kohta.
Üks EAP tähistab 24h õppetööd (sh iseseisev töö). Psühholoogia instituudi magistriõppes järgitakse suurel määral nüüdisaegse õppe põhimõtteid: ainetes toimub jooksev hindamine ning suur roll on grupitöödel ja -aruteludel. See eeldab kohtumiste vahel aktiivset individuaalset tööd. Samad põhimõtted kehtivad nii sessioon- kui ka päevaõppes. Üldiselt võib mõelda päevaõppes õppimisest kui täiskohaga tööst, st nädalas võib keskmiselt arvestada 40h õppetegevuseks kuluva ajaga (sessioonõppes siis vastavalt 1/3 võrra vähem).
Magistritöö
Magistriõppesse astumisel ei pea olema kokkulepet magistritöö juhendajaga ning sisseastumiseks esitatud magistritöö visioonist/uurimistöö kavandist ei pruugi saada (ja sageli ei saagi) reaalset magistritööd. Magistritöö valmimise protsess käib käsikäes õpingutega 4 semestri vältel: 1. semestril (sessioonõppe 3. semestril) on magistrandil aega tutvuda instituudis tehtava teadustööga ning väljapakutud magistritöö teemadega ja võtta ühendust potentsiaalsete juhendajatega; semestri lõpuks peaks magistrant esitama koostöökokkuleppe juhendajaga. 2. semestri lõpuks oodatakse teoreetilise sissejuhatuse esitamist, 3. semestri lõpus on vabatahtlik andmetöötluse esitamise võimalus. Õpingud lõppevad magistritöö kaitsmisega, selleks ajaks peab olema läbitud magistriõppe programm.
Täpsem info magistritöö kohta, juhend ja vaheetappide esitamistähtajad ja -võimalused on leitavad Moodle kursusel, kuhu kõik päevaõppe tudengid lisatakse õpingute alguses ja sessioonõppe tudengid 2. aasta alguses. Küsimuste korral saab pöörduda magistritöö õppeaine vastutava õppejõu poole.
Olulist õppetöö korraldusest
Selleks, et ÕISis kajastuksid ained õppekava ainetena (ja ei jääks nö joone alla), tuleb alates 2025. aastast sisseastunutel õppekava valikutes „linnutada“ oma erialamoodul ja peaeriala valikutes teistest moodulitest, sh valikmoodulist läbitud ained. Kui on siiski jäänud aineid joone alla, pöörduda õppekorralduse spetsialisti (Marju) poole, kes tõstab nad, kuhu vaja.
Ka varasemate õppekavade magistrandid peavad linnutama erialaainete moodulis läbitud ained.
KKK
Jah. Erialamoodulid ei ole tehniliselt kohustuslikud ning kui vajalikud punktid õppekava raames on koos, ei takista erialamooduli aine puudumine lõpetamist. (Küll aga võib see aine või aines omandatavad pädevused olla oluline kutseaastale saamiseks.) Näiteks teadusliku psühholoogia moodulis on juba kirjas rohkem aineid, kõiki neid ei ole vaja läbida.
Ei ole. Rühmas osalemine on soovitatav, sest seal käsitletakse valdkonnas olulisi ja kaasaegseid teemasid. Samas, kui nt Teie magistritöö on seotud mõne teise uurimisgrupi või -teemaga, siis võite osaleda hoopis selle rühma seminarides. Huvi korral ja õppejõu nõusolekul võib mõnes seminarirühmas ka vabakuulajaks olla (see tähendab, et võib osaleda ka kahes seminarirühmas, kuid punktid saab vaid ühe eest).
Veenduge, et Teil oleks läbitud ka bakalaureuseastme praktika (6 EAP). Kui see lisada magistriastmes läbitud praktika kursustele, peaks praktika maht vastama kõikidele nõuetele. Bakalaureuseastme praktika kursust saab kokkuleppel vastutava õppejõuga läbida ka magistriõppes juhul, kui seda varasemalt tehtud ei ole.
Vabaaineks sobivad ka magistriprogrammis olevad valikained või teise (mitte enda peamisesse) erialamoodulisse kuuluvad ained. Seega kui õppekava raames on juba rohkem aineid võetud, siis pole vaja võtta juhuslikke aineid juurde. Vabaaineteks saab VÕTA-ga kanda ka eelmiselt õppekavalt (BA) ettenähtud mahust rohkem tehtud vabaaineid.
Eeldusainete programmi läbinud tudengid, kes on magistriõppesse vastu võetud (sh õppivad magistrandid ja magistriastme lõpetanud tudengid), saavad bakalaureuseastme ained võtta tasuta täiendõppijana kuni 2027/2028. õppeaastani (kaasa arvatud).
Ka kohustuslikke põhiõppe aineid saab omandada külalisena välisülikoolis. Nt neljandal semestril toimuva SHPH.00.004 Kvantitatiivsed mudelid käitumisteadustes saab asendada sarnase sisu ja väljunditega ainega mujalt ülikoolist. Veendumaks, et valitud aine välisülikoolis asenduseks sobib, palume aegsasti enne välisülikooli siirdumist oma õpiplaan programmijuhiga kooskõlastada. Ka mõningaid teisi erialamoodulite aineid võib olla võimalik välisülikoolis läbida, kuid ka siin tasub kindlasti plaanid enne programmijuhi või vastutavate õppejõududega kooskõlastada.
Magistriõppekava "Rakenduslik käitumisteadus"
Alates 2022. aastast pakume lisaks psühholoogia magistriõppele ka 1-aastast magistriõppekava "Rakenduslik käitumisteadus", mis pakub lisapädevust varasema psühholoogiahariduseta kõrgharitud inimesele, kes loob mõne sihtrühma käitumist kujundavaid poliitikaid, sekkumisi, teenuseid või sõnumeid. Õppekava arendab oskust mõista, mõõta ja mõjutada sihtrühmade käitumist eetilisel ja efektiivsel moel. Selleks pakub õppekava nii psühholoogia aluskursusi kui rakenduslikumaid erialakursusi.
