Tunnetus

Kuidas inimene ümbritsevat maailma tajub ja tunnetab - see on läbi aegade olnud üks olulisemaid teemasid meie instituudi teadustöös. Loe edasi, milliste küsimustega meie teadlased selles valdkonnas tegelevad.



Nägemistaju 

Nägemise põhilised mehhanismid: objektide äratundmine, visuaalsete tunnuste eristamine, visuaalne otsing, crowding, tähelepanu. Kujutise statistiliste omaduste (objektide arvukus, keskmine suurus jne) hindamine. Nägemise mudelid (psühhofüüsikalised, arvutuslikud ja närvivõrgud). 

Uurijad: Jüri Allik, Aire Raidvee, Kairi Kreegipuu, Nele Põldver, Kristiina Averin, Iiris Tuvi, Talis Bachmann, Endel Põder 

Publikatsioone:

  • Allik, J., Toom, M., Raidvee, A., Averin, K., & Kreegipuu, K. (2013). An almost general theory of mean size perception. Vision research, 83, 25-39.
  • Põder; E. (2020). Crowding and attention in a framework of neural network model. Journal of Vision, 20(13):19. 
  • Bachmann, T., & Francis, G. (2014). Visual masking: studying perception, attention, and consciousness. Elsevier / Academic Press. ISBN: 978-0-12-800250-6 


Kuulmis- ja keeletaju 

Projektid:  

  • Otsime ajust automaatseid keeleomaseid töötluse indekseid, mis oleks aluseks nii ema- kui võõrkeele omandamise hindamisel.   
  • Keele- ja muusikalise kogemuse mõju keeletöötlusele ajus 
  • Retseptiivse kõnepuude neurokognitiivsed mehhanismid eesti koolieelikutel 
  • Keel ja kuulmine ajus: uuringud helide tsentraalse töötluse representatsioonist aju kuulmiskoores (BerTa-LAB) 

Uurijad: Kairi Kreegipuu, Nele Põldver, Liis Kask, Siqi Lyu 

Publikatsioone: 



Tähelepanu ja kognitiivne kontroll 

Tähelepanueelne infotöötlus ajus: seosed seisundite, püsitunnuste ja käitumisega 

Inimene töötleb rohkem informatsiooni kui ta jõuab teadvustada, kuid mis võib siiski käitumist suunata. Sellisele informatsioonile saab ligi neuroteaduse vahenditega, näiteks aju automaatse eristusvastuse (lahknevusnegatiivsus, MMN) abil. MMN halveneb erinevate häirunud seisundite ja haiguste puhul, kuid pole täpselt teada, kas see langus on üldine või konstruktispetsiifiline. Uurime, kuidas automaatne informatsioonitöötlus seostub inimese stabiilsete omaduste ja lühiajaliselt esile kutsutud seisunditega ning kuivõrd see on üldine või spetsiifiline. 

Uurijad: Kairi Kreegipuu, Nele Põldver, Jüri Allik, Aire Raidvee, Annika Kask, Liis Kask, Liina Juuse, Hedvig Sultson, Kristiina Kompus, Iiris Tuvi, Talis Bachmann, Richard Naar, Andero Uusberg, Uku Vainik

Publikatsioone:



Autobiograafiline mälu ja teadmiste kujunemine 

Autobiograafiliste mälestuste kujunemine on seotud isiklike, sotsio-kultuuriliste ja situatsiooniliste muutujatega. Keskendume oma uurimistöös just neile kolmele aspektile püüdes anda terviklikumat pilti autobiograafilisest mälust, selle arengust ja selle seostest teadmiste kogumisega igapäevastes tegevustes. Täpsemalt püüame mõista: (1) kuidas on esimesed ja olulised mälestused seotud väärtustega (sotsio-kultuuriline tasand); (2) kuidas on autobiograafiline mälu koolieas seotud teiste tunnetuslike võimete ja geenidega (isiklik tasand); (3) kuidas saab kontekst (nt mitteformaalne õppekeskkond) toetada kogemuse mäletamist ja teadmiste kujunemist (situatsiooniline tasand).  

Uurijad: Pirko Tõugu, Tiia Tulviste 

Publikatsioone:



Afektiivsed representatsioonid 

Käitumise juhtimises on kesksel kohal kaht tüüpi omavahel seotud afektiivsed representatsioonid: eesmärgid ja tõlgendused. Meid huvitab, kuidas need representatsioonid tekivad ja kuidas nad mõjutavad emotsioone, motivatsiooni ja tunnetust. Läheneme neile küsimustele teoreetilise eeldusega, et psüühika on maailma mudeldav küberneetiline süsteem. Empiirilises töös kasutame käitumuslikke veebieksperimente, psühhofüsioloogilisi laborieksperimente ning nende tulemuste komputatsioonilist mudeldamist.  

Uurijad: Andero Uusberg, Alan Voodla, Richard Naar, Martin Kolnes 

Publikatsioone: 



Afekti mõju tunnetusele 

Tunded ja tunnetus ei ole eraldiseisvad nähtused vaid tervikliku psüühika lahutamatud osad. Me uurime käitumuslike ja psühhfüsioloogiliste katsete abil, kuidas afektiivsed seisundid nagu emotsioonid ja meeleolu kujundavad erinevaid tunnetuse aspekte tähelepanust otsustamiseni. Meid huvitab muuhulgas, millised afektiivse seisundi komponendid kognitiivseid muutusi esile kutsuvad ning kas ja kuidas afektist tõukuvad kognitiivsed muutused omavahel seotud on. 

Uurijad: Kairi Kreegipuu, Nele Põldver, Annika Kask, Liina Juuse, Andero Uusberg, Martin Kolnes, Richard Naar 

Publikatsioone: 



Teadvus 

Valdava osa teadlaste hulgas valitseb konsensus, et teadvus on elava aju funktsioon või kaasnähtus. Ometi on kuni käesoleva ajani ebaselge, kuidas täpselt aju loob objektiivse tegelikkuse subjektiivse teadvusliku peegelduse. Vastavate uurimuste peamiseks metodoloogiliseks strateegiaks on kombineerida psühholoogia eksperimentaalseid meetodeid (sh teadvusefenomenide katseparadigmasid) aju neurofüsioloogia ja neurobioloogia alaste meetodite ja teadmistega. Selles valdkonnas jätkame eksperimentaalseid ja teoreetilisi töid. 

Uurijad: Talis Bachmann 

Publikatsioone: 

  • Bachmann, T. (2000) Microgenetic approach to the conscious mind. Amsterdam/ Philadelphia: John Benjamins. 
  • Aru, J., Bachmann, T., Singer, W., & Melloni, L. (2012). Distilling the neural correlates of consciousness. Neuroscience and Biobehavioral Reviews, 36(2), 737-746. 
  • Aru, J., Suzuki, M., Rutiku, R., Larkum, M. E., & Bachmann, T. (2019). Coupling the State and Contents of Consciousness. Frontiers in Systems Neuroscience, 13:43. (1-9) 
  • Bachmann, T. (2021). Representational ‘touch’ and modulatory ‘retouch’ – two necessary neurobiological processes in thalamocortical interaction for conscious experience. Neuroscience of Consciousness, Volume 2021, Issue 2, 2021, niab045, 1-18. 

Lisalugemist: Ajakiri "Consciousness and Cognition"



Tunnetus õigussüsteemis 

Valetamise kognitiivsete protsesside uurimine käitumuslike eksperimentide ja neurobioloogiliste markerite kaudu. Valetamise tuvastamise indikaatorite uurimine, millised aspektid mõjutavad valetamist nii, et valetamist on võimalik täpsemalt tuvastada. Isikute äratundmiseks esitamine ja tuvastamine menetluses. Tunnistajate (sh alaealiste tunnistajate) ja kahtlustatavate ülekuulamine kohtueelses- ja kohtumenetluses. 

Uurijad: Annegrete Palu, Iiris Tuvi, Talis Bachmann

Publikatsioone:

 

Vaata kõiki instituudi töötajate publikatsioone siit!

 

Tervis ja heaolu

Tunnetus

Arengu- ja sotsiaalpsühholoogia

#õppimine #teadus #tunnustamine
Karikad

Preemiad üliõpilaste teadustööde konkursilt

#teadus #ühiskonnale
illustrative picture

Loengusari „Kahe kõrva vahel“: What drives and shapes ‘emotional attention’?

#teadus #ühiskonnale

Martin Kolnes kaitseb doktoritööd „Appraisal driven modulation of attention control“

16. detsembril kell 16.00 kaitseb Martin Kolnes psühholoogia erialal doktoritööd „Appraisal driven modulation of attention control“ („Afektiivsete tõlgenduste mõju tähelepanu kontrollile“).