Arengu- ja sotsiaalpsühholoogia

Inimene kasvab, areneb ja muutub elu jooksul palju. Millist rolli mängivad meie olemuses geenid ja millist keskkond? Kuidas mõjutavad meid koolisüsteem ja teised inimesed? Vaata, milliste teemadega arengu- ja sotsiaalpsühholoogia valdkondades meie teadlased tegelevad.

Lapse areng muutuvas arengukeskkonnas

Kas ja kuivõrd kultuurile omane väärtusorientatsioon ja selle muutumine peegeldub vanemate kasvatusviisides ning koduses suhtlusstiilis ning kuidas see omakorda seostub lapse kõne-ja suhtlusoskuse arengu ning kultuurikontekstile vastava enesekäsitluse ja väärtuseelistuste kujunemise ning lapse psühholoogilise kohanemisega. Võrdleme uuemaid uurimistulemusi Eesti uue iseseisvusaja alguses saadutega. Samuti huvitume sellest, kuidas keerulistel aegadel (nt. koroonaajal) lapse arengut ja olukorraga kohanemist toetada. Teeme ka kultuuriti võrdlevaid uurimusi lapse arengust ja lapsekasvatusviisidest.

Uurijad: Tiia Tulviste, Pirko Tõugu, Anni Tamm, Ada Urm, Jane Kuperjanov

Publikatsioone:

Tiia Tulviste, Deborah L. Best, & Judith L. Gibbons (Eds.) (2019). Children’s Social Worlds in Cultural Context. Springer.10.1007/978-3-030-27033-9.
Tulviste, T., Mizera, L., & De Geer, B. (2012). Socialization values in stable and changing societies: A comparative study of Estonian, Swedish, and Russian Estonian mothers. Journal of Cross-Cultural Psychology, 43(3) 480–497.
Tulviste, T., Tõugu, P., Keller, H., Schröder, L., De Geer, B. (2016). Children’s and mothers’ contribution to joint reminiscing in different sociocultural contexts: who speaks and what is said. Infant and Child Development, 25(1), 43-63.

Kõne areng ja seda mõjutavad tegurid

Kuivõrd last ümbritseva keskkonna keeleline rikkus ja vanemate keelekasutusviisid seletavad suuri erinevusi laste kõne- ja suhtlusoskustes, sõnavaras, grammatikas ja jutustamisoskuses? Arvesse võtame ka teisi lapse kõne arengut mõjutada võivaid faktoreid, nt lapse sugu, vanemate haridustaset, laste arvu peres, lasteaias veedetud aega jm. Kuna nii lapsed kui nende vanemad veedavad olulise osa päevast digivahendeid kasutades, pöörame erilist tähelepanu küsimusele, milline on optimaalne tasakaal silmast silma suhtluse ja lapse ning tema vanemate digimaailmas veedetud aja vahel.

Uurijad: Tiia Tulviste, Ada Urm, Anni Tamm, Jane Kuperjanov

Publikatsioone:

Eriksson, M., Marschik, P.B., Tulviste, T., Almgren, M., Pérez Pereira, M., Wehberg, S., Marjanovič Umek, L., Gayraud, F., Kovacevic, M., Gallego, C. (2012). Differences between girls and boys in emerging language skills: Evidence from 10 language communities. British Journal of Developmental Psychology, 30, 326–343.
Tulviste, T., & Tamm, T. (2021). Is silence golden? A pilot study exploring associations between children’s language environment and their language skills in Estonian-speaking families. Journal of Experimental Child Psychology, Vol. 207,105096.
Urm, Ada; Tulviste, Tiia (2016). Sources of individual variation in Estonian toddlers’ expressive vocabulary. First Language, 36 (6), 580−600.10.1177/0142723716673951.

Arengulised muutused identiteedis, väärtustes ja suhetes

Kuidas inimene läbib erinevaid identeedi kujunemisega seotud elu- ja arenguetappe? Kuidas identiteedi kujunemisega seotud protsessid seostuvad inimese heaolu, vaimse tervise ja toimetulekuga elus? Millised tegurid on seotud väärtuste omandamise ja suhteliselt püsiva väärtussüsteemi väljakujunemisega? Milliste väärtuste rõhutamine seostub laste heaolu, arengu ning paremate suhetega kodus, koolis ja sõprade ringis? Uurime ka arengulisi iseärasusi laste ja täiskasvanute erinevat tüüpi suhetes ja suhtlemisprotsessides. Erilist tähelepanu pöörame konfliktide lahendamisele ja konfliktolukordade tõlgendamisele.

Uurijad: Anni Tamm, Tiia Tulviste, Pirko Tõugu, Andero Teras

Publikatsioone:

Tamm, A. (2019). Peer Interactions: Culture and Peer Conflict During Preschool Years. In: Tulviste, T., Best, D. L., Gibbons, J. L. (Ed.). Children’s Social Worlds in Cultural Context (103−115). Switzerland: Springer.
Tamm, A., Tulviste, T., Tõnissaar, M. (2021). Values of adolescents and values prevailing in the classroom are related to adolescents’ psychological adjustment. European Journal of Developmental Psychology, 18, 56−74.
Tulviste, T., Harro, H., & Tamm, A. (2018). Value structure and priorities in Estonian children: Using the Picture-Based Value Survey for Children (PBVS-C). Child Indicators Research, 11, 1817−1829.10.1007/s12187-017-9512-5.

Hariduslikud jm digivahendid

Digivahendite hariduslike ja psühholoogiliste aspektide uurimine kasutajakogemuse uuringute ja küsitluste abil.

Uurijad: Iiris Tuvi

Publikatsioone:

Tuvi, I., & Okkonen, J. (2021). Data in Educational Living Labs. Information Technology and Systems. ICITS 2021., 138–145.

Karjääri kujundamiste pädevused

Käimas on kooliõpilaste karjääri kujundamise pädevuste hindamise vahendi loomine ja sellele järgneb üleriigiline pädevuste uuring. Uuringu käigus luuakse SA Innove (2012) karjääri pädevuste mudelis kirjeldatud pädevuste mõõtmiseks sobilik vahend ning seejärel selgitatakse välja, millisel tasemel on koolilõpetajate karjääri kujundamise pädevused.

Uurijad: Triin Liin

Sotsiaalsed representatsioonid

Sotsiaalsed representatsioonid on uskumuste, väärtuste, metafooride ja tavade süsteem, mis on igapäevase suhtluse, sotsiaalse reaalsuse ja sotsiaalsete objektide aluseks. Neid arendatakse ja kasutatakse sageli psühholoogias, mis tegeleb ühiskondade probleemide ja probleemide uurimisega. Sotsiaalsed representatsioonid pakuvad võimaluse individuaalsete/kollektiivsete lõhede kontseptuaalseks ületamiseks. Sellel on paralleele antropoloogiliste ja sotsioloogiliste lähenemistega sotsiaalsele konstruktivismile ja diskursiivsele psühholoogiale.

Uurijad: Wolfgang Wagner

Publikatsioone:

Wagner, W., & Hayes, N. (2005). Everyday Discourse and Common Sense - The Theory of Social Representations. Basingstoke: Palgrave-Macmillan.
Wagner, W. (2015). Representation in action. In G. Sammut, E. Andreouli, G. Gaskell, & J. Valsiner (Eds.), The Cambridge Handbook of Social Representations (pp. 12-28). Cambridge, UK: Cambridge University Press.
Wagner, W. (2020). Social representation theory: An historical outline. Oxford Research Encyclopedia of Psychology, Social Psychology, History and Systems of Psychology, 1-30.
Wagner, W., Kello, K., & Rämmer, A. (2018). Making social objects: The theory of social representation. In A. Rosa & J. Valsiner (Eds.), The Cambridge Handbook of Sociocultural Psychology (2nd edition) (pp. 130-147). Cambridge, UK: Cambridge University Press.

Gruppidevahelised suhted

Rühmadevahelised suhted on meile ühiskondades ülimalt olulised, sest need määravad ühiskonna sotsiaalse elu kvaliteedi ja on globaalsete konfliktide keskmes. See uurimissuund keskendub rühmade (identiteetide) enesemääratlusele ja sellele, kuidas need on seotud grupi tajumisega teiste rühmade poolt (stereotüüpimine), samuti poliitilise propagandaga, kus teisi halvustatakse agressiooni õigustamiseks.

Uurijad: Wolfgang Wagner

Publikatsioone:

Wagner, W., Holtz, P., & Kashima, Y. (2009). Construction and deconstruction of essence in representing social groups: Identity projects, stereotyping, and racism. Journal for the Theory of Social Behaviour, 39(3), 363-383.
Wagner, W., Kello, K., & Sakki, I. (2018). Politics, identity and perspectives in history textbooks. In K. van Nieuwenhuyse & J. Pires Valentim (Eds.), The Colonial Past in History Textbooks - Historical and Social Psychological Perspectives (pp. 31-50). Charlotte, NC: Information Age Publishers.
Wagner, W. (2021). Groups in contact: Meta-representations, interobjectivity, and cultural incompatibilities. Journal for the Theory of Social Behaviour, 51(1), 2-24.

Vaata kõiki instituudi töötajate publikatsioone siit!