Tervis ja heaolu

Suur osa psühholoogiateadusest on pühendunud sellele, kuidas psüühilised ja käitumuslikud protsessid seostuvad nii vaimse kui ka füüsilise tervisega. Loe edasi, millega täpsemalt meie instituudi teadlased selles valdkonnas tegelevad.



Subjektiivne heaolu 

Subjektiivne heaolu viitab sellele, kuidas inimesed oma elu hindavad ning milliseid emotsioone nad valdavalt kogevad. Kõrgel subjektiivsel heaolul on mitmeid ihaldusväärseid tagajärgi – alates suuremast loovusest ja tööalasest edust kuni parema tervise ning pikema elueani. Me uurime erineval tasanditel (riikidevaheline, keskkond, indiviid), millised tegurid ja mil moel on seotud õnneliku ja rahuldust pakkuva eluga. 

Uurijad: Liisi Ausmees, Anu Realo, Jüri Allik 

Publikatsioone:



Vaimne tervis linnakeskkonnas

eMOTIONAL Cities projekti eesmärgiks on uurida, kuidas linnakeskkond mõjutab elanike vaimset tervist ja heaolu ning pakkuda välja printsiibid tulevikulinna funktsioneerimiseks. Projektis läbiviidavate interdistsiplinaarsete uuringute tulemused (geoinformatsiooni andmete analüüs maakasutuse, transpordi, kliiima kohta kombineerituna sotsiaal-, tervise- jm suurandmete analüüsi ning fMRI ja EEG ja virtuaal- ja liitreaalsuse katsetega jne) võimaldavad testida ja hinnata linnaplaneerimispoliitika strateegiaid ja nende mõju targa linna kui jätkusuutliku kaasava keskkonna toimimise osas. 

Uurijad meie instituudis: Kairi Kreegipuu, Katarina Kliit, Rene Mõttus 



Liikumise psühholoogia

Lapseea kehaline aktiivsus võib aidata kaasa nii edasisele kooliedukusele kui tervisliku ja liikuva eluviisi kujunemisele hilisemas elus. Ent praegusel ajal on vaid alla veerandi Eesti lastest ja teismelistest kehaliselt piisavalt aktiivsed. Uurime, mil moel kujunevad lapseeas esmased hoiakud kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi suhtes. Selgitame välja, mil määral sõltuvad laste hoiakud kehalise aktiivsuse ja istuvate tegevuste suhtes lapse liikumisoskuste arengust ja liikumisaktiivsusest ning mil määral lapsevanemate väärtustest ja uskumustest. Uuringute tulemused aitavad arendada laste tervisekäitumise toetamisele suunatud sekkumisi. 

Uurijad: Aave Hannus, Kenn Konstabel, Kairi Kreegipuu 

Publikatsioone:

  • Hannus, A., Lees, M., Mägi, K., Riimets, A., Kalma, M., Riso, E.-M., & Kull, M. (2018). Perspectives of children and adolescents on the perceived determinants of physical activity during recess. Psychology, Health & Medicine, 23, 1016-1024. 
  • Tamm, M., Jakobson, A., Havik, M., Burk, A., Timpmann, S., Allik, J., ... & Kreegipuu, K. (2014). The compression of perceived time in a hot environment depends on physiological and psychological factors. Quarterly Journal of Experimental Psychology, 67(1), 197-208. 

Lisalugemist: Uuring “Laste suhtumine kehalistesse tegevustesse”



Söömise psühholoogia

Tänapäeva inimest ümbritsev väga ahvatlev toidukeskkond, mis kohe kutsub liialdama. Meie püüame aru saada, miks suudavad osad inimesed selles keskkonnas teha tervislikke valikuid aga teised mitte. Paistab, et psühholoogial on selge roll. Kuid kas mõistus mõjutab kehakaalu või kehakaal meie mõistust? Kas ülesöömine on võrreldav sõltuvustega? Kuidas me võiks inimestel aidata tervislikumaid valikuid teha? Nendele ja paljudele teistele küsimustele püüame vastata, kasutades psühholoogiat ja geneetikat. 

Uurijad: Uku Vainik, Kirsti Akkermann, Kairi Kreegipuu, Hedvig Sultson

Publikatsioone:

Lisalugemist: https://ukuvainik.netlify.app/ 



Söömishäired 

Söömishäirete kujunemine ja säilimine on seotud nii bioloogiliste, psühholoogiliste kui keskkondlike faktoritega Huvitume nende faktorite koosmõjudest söömishäire sümptomite  kujunemisel. Keskendume teiste teemade seas  impulsiivsusele ja kompulsiivsusele viitavate isiksusejoonte ja emotsiooni regulatsiooni raskuste seostele söömis- ja toitumishäire sümptomitega ning nende sümptomite arenguliste trajektooride uurimisele kombineerides nii eksperimentaalseid kui küsitlusmeetodeid. 

Uurijad: Kirsti Akkermann, Kärol Soidla, Helo Liis Soodla, Katrin Kukk, Hedvig Sultson

Publikatsioone:



Vägivaldse käitumise teke ja ennetamine 

Viimasel kolmel aastakümnel on kujunenud mõistmine süsteemse emotsionaalse, füüsilise ja seksuaalse vägivalla levikust spordis. Uurime vägivaldset käitumist spordis sotsiaal-ökoloogilisest perspektiivist. Meie eesmärk on selgitada välja, millised intrapersonaalsed omadused ja psühhosotsiaalsed tegurid soodustavad vägivaldse käitumise normaliseerimist ja varjamist - aga ka selle avaldamist - nii ohvrite, tunnistajate kui väärkohtlejate seisukohast.

Uurijad: Aave Hannus, Juri Guljajev, Toivo Aavik 



Dimensionaalne lähenemine psühhopatoloogiale 

Vaimse tervise probleemide ravi on seotud sellega, kuidas psühhopatoloogiat diagnoositakse ja mõtestatakse. Uurime kategoriaalsete mudelite kõrvale tõusnud dimensionaalseid lähenemisi eesmärgiga tuvastada, millised rahvastikus varieeruvad jooned koonduvad patoloogilisteks profiilideks, ning mis neid profiile iseloomustab. Töötame välja ja kohandame erinevaid mõõdikuid psühhopatoloogiliste haigustunnuste ja seisundite hindamiseks, eelkõige söömis- ja toitumishäirete, ärevushäirete ning autismi- ,OCD spektri ja psühhoosispektri häirete hindamiseks.

Uurijad: Kirsti Akkermann, Kärol Soidla, Helo Liis Soodla, Kätlin Anni, Silja Kuusik



Emotsioonide reguleerimine

Inimesed, kes oma emotsioone teadlikult või teadmatult soovitud suunas muudavad, on sageli säilenõtkemad ja tervemad. Meid huvitab, kuidas emotsionaalse olukorra ümbertõlgendamine kognitiivselt täpsemalt käib; kuidas inimesed erinevaid regulatsioonistrateegiaid kombineerivad; kuidas nad reguleerivad negatiivsete kõrval ka positiivseid emotsioone ning kuidas emotsiooni regulatsiooni raskused panustavad psühhopatoloogia kujunemisse ja säilimisse. Läheneme neile küsimustele nii teoreetiliselt kui ka (sageli psühhofüsioloogiliste) eksperimentide ja (sageli kogemuse väljavõtte) küsitlusuuringute abil. 

Uurijad: Helen Uusberg, Andero Uusberg, Kirsti Akkermann, Hedvig Sultson

Publikatsioone: 



Käitumise müksamine 

Me arendame ja katsetame sekkumisi eesmärgiga mõjutada inimesi mõistlikumalt käituma: rohkem liikuma, säästma, hoolima. Enamasti loome müksu vajavast käitumisest psühholoogiliselt realistliku mudeli, et leida teostatavaid ja tõhusaid sekkumispunkte. Sageli avastame selle käigus, et muuta ei tasu inimest, vaid olukorda, milles ta tegutseb. Võimalusel tuvastame sekkumise mõju eksperimentaalse meetodi abil. Töötame meeleldi koos ülikooliväliste partneritega, et rakendada seda lähenemist suurtel valimitel ja elulistes oludes. 

Uurijad: Andero Uusberg, Heidi Reinson, Sille-Liis Männik 

Publikatsioone: 

  • Vainre, M., Aaben, L., Paulus, A., Koppel, H., Tammsaar, H., Telve, K., Koppel, K., Beilmann, K., & Uusberg, A. (2020). Nudging towards tax compliance: A fieldwork informed randomised controlled trial. Journal of Behavioral Public Administration, 3(1), 1–10. https://doi.org/10.17863/CAM.49787 

  • Riitsalu, L., & Uusberg, A. (2021). To double, quadruple, or keep? Semi-automated service increases micro-investments. Journal of Behavioral and Experimental Economics, 95, 101774. https://doi.org/10.1016/j.socec.2021.101774 

     

Vaata kõiki instituudi töötajate publikatsioone siit!

Tervis ja heaolu

Arengu- ja sotsiaalpsühholoogia

#õppimine #teadus #tunnustamine
Karikad

Preemiad üliõpilaste teadustööde konkursilt

#teadus #ühiskonnale
illustrative picture

Loengusari „Kahe kõrva vahel“: What drives and shapes ‘emotional attention’?

#teadus #ühiskonnale

Martin Kolnes kaitseb doktoritööd „Appraisal driven modulation of attention control“

16. detsembril kell 16.00 kaitseb Martin Kolnes psühholoogia erialal doktoritööd „Appraisal driven modulation of attention control“ („Afektiivsete tõlgenduste mõju tähelepanu kontrollile“).