Autor:
Artem Podrez, pexels.com

Ebatüüpilise kõnearenguga noored vajavad rohkem toetust

Maailmas kannatab arengulise keelepuude all peaaegu iga 12. laps. Vaatamata neuroerinevuse laiale levikule räägitakse sellest aga liiga vähe, leiab Tartu Ülikooli doktorant Liis Themas. Oma töös uurib ta, kuidas tajuvad sellise diagnoosiga lapsed häälikute pikkust ehk välteid – ühte eesti keele iseloomulikku omadust.

Themase sõnul puudub arengulisel keelepuudel kindel meditsiiniline ravi. Siiski saab selle ilminguid teaduspõhiste teraapiameetoditega leevendada, kuigi toetussüsteem selliste inimeste jaoks on siinmail veel ebapiisavalt arenenud. Themas ja kolleegid töötasid välja täiesti uue neurofüsioloogilisel tasandi protseduuri, mis sobib laste keelestiimulite tajumise uurimiseks.

Loe lähemalt Novaatorist.

Doktorantuur

Karjäärikonverents „Doktorikraadiga uutesse kõrgustesse!“

Hoiupõrsas müntidega.

Enda ja lähedaste tulevikule rõhuvad meeldetuletused suurendavad sissemakseid pensionisambasse

rõõmus laps sai süsti

Inimese vaktsineerimisvalmidust ennustavad kümned isiksuseomadused