Autor:
Artem Podrez, pexels.com

Ebatüüpilise kõnearenguga noored vajavad rohkem toetust

Maailmas kannatab arengulise keelepuude all peaaegu iga 12. laps. Vaatamata neuroerinevuse laiale levikule räägitakse sellest aga liiga vähe, leiab Tartu Ülikooli doktorant Liis Themas. Oma töös uurib ta, kuidas tajuvad sellise diagnoosiga lapsed häälikute pikkust ehk välteid – ühte eesti keele iseloomulikku omadust.

Themase sõnul puudub arengulisel keelepuudel kindel meditsiiniline ravi. Siiski saab selle ilminguid teaduspõhiste teraapiameetoditega leevendada, kuigi toetussüsteem selliste inimeste jaoks on siinmail veel ebapiisavalt arenenud. Themas ja kolleegid töötasid välja täiesti uue neurofüsioloogilisel tasandi protseduuri, mis sobib laste keelestiimulite tajumise uurimiseks.

Loe lähemalt Novaatorist.

Maakera ja koroonaviirust illustreeriv pilt

Teadusnõukoja liikmed ja Tartu Ülikooli teadlased arutlevad viiruste mõju ja tuleviku üle

Taimebioloogia

Konverents „Kestlik teadus – milline on teadmiste loomise keskkonnajälg?“

Algamas on Vikipeedia terminivõistlus

Eesti kõrgkoolid kutsuvad Vikipeediasse artikleid kirjutama