Foto:
Pixabay

JÄRELVAADATAV: Uuringus selgus, et levinuimad vaimse tervise probleemid on depressioon ja ärevushäired

Vaimse tervise probleemid on Eesti rahvastikus laialt levinud. Igal viiendal (20%) Eesti inimesel on ärevushäire risk ja enam kui veerandil (28%) depressioonirisk, selgus rahvastiku vaimse tervise uuringust, mille tegid aastatel 2020–2022 Sotsiaalministeeriumi tellimusel Tervise Arengu Instituut ja Tartu Ülikool. Märkimisväärselt suurem vaimse tervise probleemide tekke oht on noortel täiskasvanutel.

Uuringu põhjal esines ligi veerandil täiskasvanutest aastatel 2016–2021 vähemalt üks psüühikahäire diagnoos, millest kõige sagedasemad olid depressioon (12,4%) ja ärevushäired (9,8%). Võrreldes pandeemiaeelse ajaga on depressiooni ja ärevushäirete risk suurenenud.

Vaimse tervise häirete suhtes on haavatavamad noorukid ja noored täiskasvanud, madalama haridustaseme ja väiksema sissetulekuga inimesed ning töötud. Depressioonirisk on suurem naistel, tugeva geneetilise eelsoodumusega inimestel ning riskeeriva tervisekäitumisega inimestel. Lastega peredes elavatel täiskasvanutel on aga vähem vaimse tervise probleeme kui üksi elavatel inimestel.

Koroonakriisi ajal olid vaimse tervise riskiteguriteks sotsiaal-majanduslik haavatavus ja sotsiaalse toe puudumine. „Koroonakriisi ajal olid inimeste jaoks kõige suuremaks stressoriks hirm haigestuda ja haiguse tagajärjed. Stressi ning selle negatiivseid tagajärgi aitasid leevendada emotsioonidega toimetuleku oskused ning tervist toetav eluviis, nagu piisav uneaeg ja kehaline aktiivsus,“ selgitas uuringu üks autoritest, Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia kaasprofessor Kirsti Akkermann.

Aastatel 2016–2021 kasutas psühhiaatri, psühholoogi või psühhoterapeudi teenuseid 13% täisealisest rahvastikust. Teenuseid kasutasid rohkem naised (14%) ja 18–24-aastased (26%), samuti madalama haridustaseme ja väiksema sissetulekuga inimesed. Erandiks olid väga väikse sissetulekuga inimesed, kes kasutasid Eesti Haigekassa rahastatavaid vaimse tervise teenuseid oluliselt vähem.

Valdav osa vastajatest pidas vajalikuks parandada vaimse tervise teenuste kättesaadavust kriisiolukorras, kuigi isiklikku vajadust teenuste järele tajuti vähe ka eriolukorra ajal. Abivajaduse tekkides eelistas enam kui kaks kolmandikku vastajatest abi otsimise asemel ise hakkama saada. Psühholoogi või nõustaja vastuvõtust tundis puudust 13% vastanutest, psühhiaatri vastuvõtust 8%.

„Peamiste takistustena abi otsimisel nimetati tervishoiusüsteemist tulenevad piiranguid, nende hulgas näiteks liiga pikkasid järjekordi, plaanilise ravi piirangud, teenuste hinda, aga niisamuti vähest usku, et teenustest oleks kasu, ning teadmatust, kuhu pöörduda,“ kommenteeris uuringu autor, Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kenn Konstabel.

„Riiklikud andmekogud tõenäoliselt alahindavad ja enesekohased küsimustikud ülehindavad probleemide esinemist. Seetõttu on rahvastiku vaimse tervise probleemide ulatuse täpseks hindamiseks mõistlik enesekohaseid ja registripõhiseid näitajaid kombineerida,“ kommenteeris Konstabel.

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu eesmärk oli saada terviklik ülevaade elanikkonna vaimse tervise olukorrast COVID-19 ajal, et muu hulgas hinnata ka inimeste vajadust abi järele. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on viimase kahe aasta üks olulisimaid muutusi olnud see, et oleme ühiskondlikult hakanud rohkem tähelepanu pöörama mitte ainult oma füüsilisele, vaid ka vaimsele tervisele. „Terve keha ja terve vaim käivad käsikäes. Seetõttu on tähtis jätkuvalt vähendada vaimse tervise probleemide stigmatiseerimist ning töötada selle nimel, et igaüks, kes seesugust abi vajab, selle ka leiab,“ ütles minister Signe Riisalo.

Küsitlusuuringusse kutsuti 20 000 Eesti elanikku alates 15. eluaastast ning see viidi läbi kolmes küsitluslaines, et jälgida vaimse tervise näitajate muutusi aastatel 2021–2022. Küsitlusuuringu tulemusi võrreldi riiklike andmebaaside andmetega nii COVID-19 perioodist kui ka sellele eelnenud ajast.

Uuringut rahastas SA Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi RITA tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ kaudu, mille eesmärk on otsida lahendusi sotsiaal-majanduslikele probleemidele Eesti ühiskonnas. Uuringu tegid Tervise Arengu Instituut ja Tartu Ülikool.

Rahvastiku vaimse tervise uuringu tulemusi esitleti 28. juunil kell 11 Tallinnas ministeeriumide ühishoones toimuval pressikonverentsil. Ülekannet saab järele vaadata Sotsiaalministeeriumi Youtube’i kanalil.

#teadus
Raamatud

Edukate naisteadlaste portaali AcademiaNet lisandus 15 sotsiaalteaduste valdkonna teadlast

14.06.2022
#koostöö #õppimine #teadus #ühiskonnale
Suunavad nooled põrandal.

Otsime lahendamist vajavaid probleeme käitumisteaduse tudengitele

27.05.2022
#teadus #ühiskonnale
Paar päikeseloojangul istumas. Autor: Khamkeo Vilaysing, Unsplash.

Lahkhelid suhtes aitavad luua lähedust

28.04.2022