Autor:
Pixabay

Euroopa teadusgrandiga otsitakse kaalulangetuse edukust mõjutavaid käitumuslikke tegureid

Tartu Ülikooli käitumisgeneetika kaasprofessor Uku Vainik sai Euroopa Teadusnõukogult (European Research Council, ERC) alustava teadlase grandi, et uurida rasvumisega seotud käitumuslikke ja geneetilisi seoseid ning selgitada välja võimalikke uusi sekkumisviise ülekaaluga võitlemisel.

Image
Uku Vainik
Uku Vainik (autor: Erakogu)

Rasvumine on pärilik krooniline haigus, millega on maailmas hädas ligi miljard inimest. Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil on aastaks 2030 ülekaalus või rasvunud veidi enam kui pool inimkonnast. Arvestades veel kaasnevaid tervisehädasid, on rasvumine tervishoiusüsteemile tohutu lisakoormus ning vajab kiireid ja tõhusaid lahendusi.

Ülekaalu ja rasvumisega võitlemiseks on loodud mitmesuguseid ravivõimalusi alates käitumissoovitustest ja ravimitest kuni maovähendusoperatsioonideni. Ometi mõjuvad need kaaluga kimpus inimestele väga erinevalt. On neid, kes saavad ülekaalust jagu, samas kui teistel tulevad liigsed kilod pingutustele vaatamata ikka tagasi.

Vainiku uurimisrühm püüab aru saada, millised võiksid olla kaalu langetamisega toimetulekut laiemalt ennustavad tegurid, kas neil on kaalu vähenemise edukusega põhjuslik seos ja kas seda seost tundes saab kaalulangetusprogramme tõhusamaks muuta. Selle väljaselgitamiseks kasutatakse nii masinõpet, geenipankadesse  kogutud terviseinfot kui ka tervisekäitumist toetavat mobiilirakendust.

Masinõpe aitab infokülluses selgust luua

Teaduskirjanduses on välja pakutud pea 200 kaalulangetamise edukust ennustavat tegurit, mis võivad olla psühhosotsiaalsed, keskkondlikud, käitumuslikud, bioloogilised ja seotud elukvaliteediga. Seda kõike on aga korraga liiga palju, et neid ühe inimese puhul mõõta. Vainiku plaan on neid tegureid suurtes andmestikes masinõppe abil koondada ja vähendada sama näitaja kohta esitatud sõnastuse ebaühtlust. Näiteks võivad isiksuseomaduste puhul tähistada sisuliselt sama asja nii hea enesekontrolli võime, meelekindlus, tegutsemistahe kui ka visadus.

Sarnaseid tegureid saab koondada andmestikes, kus on pikema aja jooksul kaalumuudatuse tegureid mõõdetud. Näiteks on Eesti geenivaramu geenidoonorid osalenud aastate jooksul abivalmilt mitmes uuringus, mis katavad enamiku 200st kaalumuudatuse tegurist. Uuringute ja arstivisiitide andmete toel on teada ka inimeste kaaluajalugu, tänu millele saavad teadlased viia kokku kehakaalu muutused ja tegurid, mis seda mõjutada võisid. „Eestis on viimase kümne aasta jooksul kaalu langetamiseks arsti määratud ravimit või kirurgiat kasutanud mõni tuhat inimest. Kümneid tuhandeid on aga neid, kelle kaal on tõusnud või langenud arstliku sekkumiseta. Hiljutise geenivaramu isiksuseuuringu ning heaolu ja vaimse tervise uuringu käigus saadud andmed võimaldavad füüsilist tervist kirjeldava info kõrvale lisada ka vaimse tervise ja isiksuseandmed ning otsida nendest võimalikke käitumuslikke tegureid, mis võivad kaalumuutust mõjutada,“ selgitas Vainik.

Põhjuslik seos kaalumuutuse ja selle ennustustegurite vahel

Tuvastatud seoseid kontrollitakse Saksamaa, Ühendkuningriigi ja Rootsi andmekogude põhjal, et leida sarnased tunnusjooned. Eesmärk on luua kaalulangetuse kitsaskohti tuvastav küsimustik. See peaks sisaldama võimalikult mitmekesiseid kaalu muutmisega seotud tegureid, mis on psühhomeetriliselt hästi mõõdetavad.

Lisaks aitavad Eesti geenivaramu andmed tuvastada põhjuslikku seost kaalumuutust ennustavate tegurite ja kaalumuudatuse vahel. Tänu geneetilisele infole saab välja peilida, millised küsimustikus mainitud tegurid tõepoolest kaalulangetust mõjutavad. „Inimestel on geneetiliselt erinev tõenäosus olla suurema või väiksema meelekindluse või söömiskiirusega. See geneetiline pagas on vanemate genoomist juhuslikult kokku pandud, mistõttu matkib inimgenoom  looduslikku eksperimenti. Seeläbi saame vaadata, kas leitud geneetiline tõenäosus olla meelekindlam või süüa kiiremini mõjutab ka hilisema kaalumuutuse edukuse tõenäosust. See aitab meil välja selgitada potentsiaalselt tõhusamad kaalumuutuse põhjuslikud tegurid,“ selgitas Vainik.

Nende tõhusate tegurite päriselt ülekontrollimiseks võetakse appi erasektoriga koostöös loodud kaalulangetusprogrammid. Nende kasutajate kaasabil saadakse kinnitust, kas geneetika abil välja sõelutud kaalulangetamiseks vajalikud käitumissuunised ka tõepoolest töötavad.

Viieaastast projekti rahastab Euroopa Teadusnõukogu 1,5 miljoni euroga. Projektis löövad kaasa nii Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi kui ka genoomika instituudi teadlased. Granditaotluse kirjutamisel oli abiks ülikooli grandikirjutamise üksus, samuti andis tuge ülikoolilt saadud ERC taotluse kirjutamise toetus. Taotlusvooru intervjuuks aitas valmistuda Eesti Teadusagentuuri toetus.

 

Ajakirjanike vestlusring

Keerukate teemade selgitamisel on teadlased ajakirjanikele väga oodatud partnerid

Doktorant teeb laval ettekannet

Kalendrisse kirja: doktorantide kolme minuti loengute konkurss toimub 2. oktoobril

Tartu Ülikooli teadlased Tartu [eel]arvamusfestivalil

Arutelu: teaduse heaks antakse kolm tilka verd vaid hea selgitustöö peale