Psühholoogide vilistlaskonverents „Muutuv maailm, muutuv psühholoogia“

Kogunemine

Avasõnad

Jüri Allik
akadeemik, Tartu Ülikooli professor, esimese psühholoogiaeriala lennu vilistlane

50 aastat Eesti psühholoogia sünnist

Ettekanded

Muutuv maailm, muutuv psühholoogiateadus

Mati Heidmets
Tallinna Ülikooli emeriitprofessor, esimese psühholoogiaeriala lennu vilistlane

Kui suur on inimene? Paigaidentiteedist ja maailmarahust

Käsitlen inimese emotsionaalse seotust oma füüsilise eluümbrusega – alates magamistoast kuni terve maailmani – ning seda, kuidas hingeline lähedus paikadega võiks toetada rohelist mõtteviisi ja rahumeelset elukorraldust.

Tiia Tulviste
Tartu Ülikooli arengupsühholoogia professor

Arengupsühholoogiast muutuvatel aegadel: tagasivaade poolele sajandile

Ettekandes peatun põgusalt sellel, mida me poole sajandi vältel arengupsühholoogia vallas teinud oleme ja kuidas peegelduvad muutuvad ajad teemades, millele oleme rohkem tähelepanu pööranud. Pikemalt kõnelen uurimisküsimustest, millele praegu vastuseid otsime.

Kelli Lehto
Tartu Ülikooli genoomika instituudi kaasprofessor

Geenid ja keskkond muutuvas (vaimu)maailmas

On teada, et meie geenid mõjutavad vaimset tervist. Kas „depressioonigeen“ on lõpuks üles leitud? Kas geenide roll võib sõltuda ka keskkonnast? Räägin, mis on viimastel aastakümnetel psühhiaatrilise geneetika valdkonnas muutunud, milline on geenide ja keskkonna koosmõju koroonapandeemia ajal ning kas geeniteaduse abiga saab vaimse tervise probleemidega inimesi paremini aidata.

Anu Realo
akadeemik, Warwicki Ülikooli professor, Tartu Ülikooli külalisprofessor

Kuidas Tartust isiksusepsühholoogia pealinn sai

Ettekandes võtan vaatluse alla selle, kuidas Tartu isiksuse- ja võrdlevad kultuuriuuringud maailmakaardile jõudsid ning kuidas see on psühholoogiateaduse ja -õppe edasist arengut mõjutanud.

Lõuna

Ettekanded

Muutuv psühholoogia praktiku silmade läbi

Maie Kreegipuu
Kliiniline psühholoog, esimese psühholoogiaeriala lennu vilistlane

Kliiniline psühholoogia enne

Ennekõike sellest, kuidas oli enne, siis kui kliinilist psühholoogi Eestis ei olnudki: mida tegi meditsiinipsühholoog psühhiaatriahaiglas, mida ta TRÜs õppis, mis sellest oli kasulik ja mis kasutu.

Katri-Evelin Kalaus
Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, juhatuse liige, Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus SENSUS

Kliiniline psühholoogia nüüd

Kliinilise psühholoogia ja tõenduspõhise psühhoteraapia arengulugu Eesti tervishoiusüsteemis on olnud täis tõsiseid väljakutseid, kuid ka väga suuri edusamme. Ettekandes räägin praktikuna kulgemisest kutsestandardi loomisest kuni kliinilise psühholoogi tervishoiutöötajaks nimetamiseni välja.

Kariina Laas
Tartu Ülikooli kliinilise ja tervisepsühholoogia lektor, psühholoogia magistriõppekava programmijuht, kliiniline psühholoog

Psühholoog-nõustaja – WTF*?! (*Fruit)

Psühholoog-nõustaja kutset hakati väljastama Eestis aastal 2018, kuid eriala vajab senisest rohkemat esitlemist. Kvaliteetne vaimse tervise tugi on defitsiitne kaup ning nõudluse leevendamiseks on turule tekkinud palju erinimelisi teenuseosutajaid, mistõttu paljususes orienteerumine võiks pärast ettekannet natuke lihtsamaks muutuda.

Kristiina Treial
SA Kiusamisvaba kool, sisujuht

Vaimse tervise edendus koolides – kiusuennetuse näide

Koolipsühholoogias on kasvavalt oluline koht kriisisekkumise ja muredega tegelemise kõrval ka ennetustööl. 20 aastaga on ennetustöö väärtustamises ja sisus nii mõndagi muutunud, hea pildi saab sellest koolides tehtavale kiusuennetusele otsa vaadates.

Maria Veltmann
Tripod, juhtivpartner Eestis ja Lätis

Psühholoogia organisatsioonides ja organisatsioonid psühholoogias – praktiku kogemustest ja tähelepanekutest

Viimaste aastakümnete jooksul on inimeste juhtimise mõte ja selleks rakendatavad tegevused oluliselt professionaliseerunud. Me alustasime õigupoolest sealt, kus personalivaldkonna inimestel ei olnud ei praktilisi teadmisi, olulisi kogemusi ega rollimudeleid. Kuidas me siis hakkama saime ja kuhu me tänaseks organisatsioonidena jõudnud oleme. Kes on olnud sellel teekonnal meie peamised toetajad ning millised arengud ootavad meid täna ees.

Sirutuspaus

Ettekanded

Muutuv karjäär: psühholoogiast laia maailma (ja tagasi)

Triin Liin
Tartu Ülikooli kognitiiv- ja koolipsühholoogia lektor

Karjäärist psühholoogias ja karjääri psühholoogiast

Juttu tuleb sellest, kuidas minust hoolimata pingutusele ei saanud mitte koolipsühholoog, vaid karjäärinõustaja ja sellest, kuidas igast elukogemusest on karjääris kasu.

Vilja Toomast
Riigikogu liige

Psühholoog? 40 aastat hiljem!

Esinemises puudutan kolme teemat. Esiteks psühholoogiaõpingud eelmise sajandi 80. aastate alguse Tartus. Teiseks, mis sundis mind karjäärimuudatusi tegema ja kas psühholoogiateadmistest on olnud abi ka uutes väljakutsetes. Kolmandaks, milliseid tundeid, mõtteid tekitas lühiajaline psühholoogi ameti juurde tagasipöördumine.

Maria Tamm
Lennuliiklusteeninduse AS, projektijuht (UTM/U-space)
Eesti Lennuakadeemia, mehitamata lennunduse valdkonna juht

Psühholoogiateadusest lennundusse

Traditsiooniline lennundus on suures muutumises ning aktuaalseks on muutunud mehitamata õhusõidukite kasutuselevõtt, mis nõuab uute tehnoloogiate rakendamist mehitamata lennuliikluse korraldamiseks ja laiemalt mehitamata lennunduse ökosüsteemi kujunemist. Valdkondlikud rahvusvahelised arendusprojektid nõuavad sageli nende tehnoloogiate valideerimist, testimist ja nende "küpsuse" hindamist. Sellistes tegevustes on teadlase moodi mõtlemine igati kasulik. Kuna lennunduses on inimene uute tehnoloogiate kasutamise keskmes, siis on psühholoogiateadmised tehniliste lahenduste automatiseerimisel ja tehisintellekti rakendamisel igati olulised.

Rein Zobel
Virtuaalreaalsuse loovjuht, Maru VR Productions

Virtuaalne Reaalsus – kas ekraani näo külge sidumine tõstab vaimset heaolu?

Virtuaalreaalsuse tehnoloogia võimaldab inimestel tarkvaraga suhelda uutmoodi – inimesed kasutavad kogu oma keha sisendi andmiseks ning vastu vaatab neile maailm, mis on pärismaailmaga äravahetamiseni sarnane. Kuidas see mõjutab meie tulevikku ja mida kõike võib virtuaalreaalsuse abil juba tänapäeval ära teha?

Aimar Altosaar
Ajakirjanik ajalehes Postimees, MTÜ Kuldne Liiga juhatuse liige

Psühholoogia: elu- ja karjäärikujundajast inimkonna päästjaks

Psühholoogiakursus oli heaks jätkuks keskkoolile, sest selles oli palju erinevaid distsipliine, kohtumisi huvitavate õppejõuisiksustega ning põnevaid uusi teadmisi. Elukutselisi psühholooge nõukogude ajastu eriti ei vajanud, kuid psühholoogia lõpetanud leidsid enamuses endale töökohad, kus õpitust oli kasu. 21.sajand on aga „psühholoogia sajand“, nagu meie õppejõud juba 1970ndatel aastatel ennustasid ning sotsiaalpsühholoogia koos tehisintellektiga võivad päästa inimkonna.

Vestlusring

Psühholoogia – kas tõenduspõhisuse kubjas või ori?

Kairi Kreegipuu
Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor, psühholoogia instituudi juhataja

Aave Hannus
Tartu Ülikooli spordi- ja soorituspsühholoogia lektor, spordipsühholoog

Tõnis Arro
Kaasasutaja/juhtivpartner, Executive Lab
Kaasasutaja/nõukogu esimees, Wisnio

Konverentsi lõpp