2023. aastal möödus 50 aastast ajast, mil Tartu Riikliku Ülikooli lõpetas esimene lend statsionaarõppes õppinud psühholooge. Sel puhul tulime 14. aprillil kokku ja rääkisime sellest, kuidas psühholoogiateadmised ja nende rakendamine on nende aegade jooksul muutunud.
Vaata konverentsi salvestust Vaata pilte
Esimene statsionaarõppes psühholoogiat õppinute lend ülikooli peahoone ees. Autor: Tartu Ülikool
Päev algas konverentsiga TÜ raamatukogu konverentsisaalis, kuhu tulid kohale instituudi õppijad, vilistlased, endised ja praegused töötajad. Teistele huvilistele kandis konverentsi üle UTTV.
10.00 |
Kogunemine |
10.15 |
Avasõnad |
Image
|
Jüri Allik 50 aastat Eesti psühholoogia sünnist |
10.35 |
EttekandedMuutuv maailm, muutuv psühholoogiateadus |
Image
|
Mati Heidmets Kui suur on inimene? Paigaidentiteedist ja maailmarahust Käsitlen inimese emotsionaalse seotust oma füüsilise eluümbrusega – alates magamistoast kuni terve maailmani – ning seda, kuidas hingeline lähedus paikadega võiks toetada rohelist mõtteviisi ja rahumeelset elukorraldust. |
Image
|
Tiia Tulviste Arengupsühholoogiast muutuvatel aegadel: tagasivaade poolele sajandile Ettekandes peatun põgusalt sellel, mida me poole sajandi vältel arengupsühholoogia vallas teinud oleme ja kuidas peegelduvad muutuvad ajad teemades, millele oleme rohkem tähelepanu pööranud. Pikemalt kõnelen uurimisküsimustest, millele praegu vastuseid otsime. |
Image
|
Kelli Lehto Geenid ja keskkond muutuvas (vaimu)maailmas On teada, et meie geenid mõjutavad vaimset tervist. Kas „depressioonigeen“ on lõpuks üles leitud? Kas geenide roll võib sõltuda ka keskkonnast? Räägin, mis on viimastel aastakümnetel psühhiaatrilise geneetika valdkonnas muutunud, milline on geenide ja keskkonna koosmõju koroonapandeemia ajal ning kas geeniteaduse abiga saab vaimse tervise probleemidega inimesi paremini aidata. |
Image
|
Anu Realo Kuidas Tartust isiksusepsühholoogia pealinn sai Ettekandes võtan vaatluse alla selle, kuidas Tartu isiksuse- ja võrdlevad kultuuriuuringud maailmakaardile jõudsid ning kuidas see on psühholoogiateaduse ja -õppe edasist arengut mõjutanud. |
11.55 |
Lõuna |
12.30 |
EttekandedMuutuv psühholoogia praktiku silmade läbi |
Image
|
Maie Kreegipuu Kliiniline psühholoogia enne Ennekõike sellest, kuidas oli enne, siis kui kliinilist psühholoogi Eestis ei olnudki: mida tegi meditsiinipsühholoog psühhiaatriahaiglas, mida ta TRÜs õppis, mis sellest oli kasulik ja mis kasutu. |
Image
|
Katri-Evelin Kalaus Kliiniline psühholoogia nüüd Kliinilise psühholoogia ja tõenduspõhise psühhoteraapia arengulugu Eesti tervishoiusüsteemis on olnud täis tõsiseid väljakutseid, kuid ka väga suuri edusamme. Ettekandes räägin praktikuna kulgemisest kutsestandardi loomisest kuni kliinilise psühholoogi tervishoiutöötajaks nimetamiseni välja. |
Image
|
Kariina Laas Psühholoog-nõustaja – WTF*?! (*Fruit) Psühholoog-nõustaja kutset hakati väljastama Eestis aastal 2018, kuid eriala vajab senisest rohkemat esitlemist. Kvaliteetne vaimse tervise tugi on defitsiitne kaup ning nõudluse leevendamiseks on turule tekkinud palju erinimelisi teenuseosutajaid, mistõttu paljususes orienteerumine võiks pärast ettekannet natuke lihtsamaks muutuda. |
Image
|
Kristiina Treial Vaimse tervise edendus koolides – kiusuennetuse näide Koolipsühholoogias on kasvavalt oluline koht kriisisekkumise ja muredega tegelemise kõrval ka ennetustööl. 20 aastaga on ennetustöö väärtustamises ja sisus nii mõndagi muutunud, hea pildi saab sellest koolides tehtavale kiusuennetusele otsa vaadates. |
Image
|
Maria Veltmann Psühholoogia organisatsioonides ja organisatsioonid psühholoogias – praktiku kogemustest ja tähelepanekutest Viimaste aastakümnete jooksul on inimeste juhtimise mõte ja selleks rakendatavad tegevused oluliselt professionaliseerunud. Me alustasime õigupoolest sealt, kus personalivaldkonna inimestel ei olnud ei praktilisi teadmisi, olulisi kogemusi ega rollimudeleid. Kuidas me siis hakkama saime ja kuhu me tänaseks organisatsioonidena jõudnud oleme. Kes on olnud sellel teekonnal meie peamised toetajad ning millised arengud ootavad meid täna ees. |
14.10 |
Sirutuspaus |
14.30 |
EttekandedMuutuv karjäär: psühholoogiast laia maailma (ja tagasi) |
Image
|
Triin Liin Karjäärist psühholoogias ja karjääri psühholoogiast Juttu tuleb sellest, kuidas minust hoolimata pingutusele ei saanud mitte koolipsühholoog, vaid karjäärinõustaja ja sellest, kuidas igast elukogemusest on karjääris kasu. |
Image
|
Vilja Toomast Psühholoog? 40 aastat hiljem! Esinemises puudutan kolme teemat. Esiteks psühholoogiaõpingud eelmise sajandi 80. aastate alguse Tartus. Teiseks, mis sundis mind karjäärimuudatusi tegema ja kas psühholoogiateadmistest on olnud abi ka uutes väljakutsetes. Kolmandaks, milliseid tundeid, mõtteid tekitas lühiajaline psühholoogi ameti juurde tagasipöördumine. |
Image
|
Maria Tamm Psühholoogiateadusest lennundusse Traditsiooniline lennundus on suures muutumises ning aktuaalseks on muutunud mehitamata õhusõidukite kasutuselevõtt, mis nõuab uute tehnoloogiate rakendamist mehitamata lennuliikluse korraldamiseks ja laiemalt mehitamata lennunduse ökosüsteemi kujunemist. Valdkondlikud rahvusvahelised arendusprojektid nõuavad sageli nende tehnoloogiate valideerimist, testimist ja nende "küpsuse" hindamist. Sellistes tegevustes on teadlase moodi mõtlemine igati kasulik. Kuna lennunduses on inimene uute tehnoloogiate kasutamise keskmes, siis on psühholoogiateadmised tehniliste lahenduste automatiseerimisel ja tehisintellekti rakendamisel igati olulised. |
Image
|
Rein Zobel Virtuaalne Reaalsus – kas ekraani näo külge sidumine tõstab vaimset heaolu? Virtuaalreaalsuse tehnoloogia võimaldab inimestel tarkvaraga suhelda uutmoodi – inimesed kasutavad kogu oma keha sisendi andmiseks ning vastu vaatab neile maailm, mis on pärismaailmaga äravahetamiseni sarnane. Kuidas see mõjutab meie tulevikku ja mida kõike võib virtuaalreaalsuse abil juba tänapäeval ära teha? |
Image
|
Aimar Altosaar Psühholoogia: elu- ja karjäärikujundajast inimkonna päästjaks Psühholoogiakursus oli heaks jätkuks keskkoolile, sest selles oli palju erinevaid distsipliine, kohtumisi huvitavate õppejõuisiksustega ning põnevaid uusi teadmisi. Elukutselisi psühholooge nõukogude ajastu eriti ei vajanud, kuid psühholoogia lõpetanud leidsid enamuses endale töökohad, kus õpitust oli kasu. 21.sajand on aga „psühholoogia sajand“, nagu meie õppejõud juba 1970ndatel aastatel ennustasid ning sotsiaalpsühholoogia koos tehisintellektiga võivad päästa inimkonna. |
16.15 |
VestlusringPsühholoogia – kas tõenduspõhisuse kubjas või ori? |
Arutame koos Aave Hannuse, Tõnis Arro ning kohalviibijatega, kas teaduses tekkinud replikatsioonikriisi valguses peab psühholoogia midagi (teisiti) tegema ja mida meil on peale hakata „teadlane-praktik“ mudeliga. Vestlust juhib psühholoogia instituudi juhataja, professor Kairi Kreegipuu. | |
Image
|
Kairi Kreegipuu |
Image
|
Aave Hannus |
Image
|
Tõnis Arro |
17.00 |
Konverentsi lõpp |
Väärikale tähtpäevale panime piduliku punkti vilistlaspeoga, mis leidis aset korporatsioon Sakala majas.
Pidu saatis meeleolukas maailmamuusika meie vilistlase Uku Vainiku valikust. Psühhodiskot vilistlased Ahto Külvet ja Kersten Kõrge.
Õhtu jooksul oli võimalik osaleda meeleolukates mängudes (psühholoogiaviktoriin, bingo).
Õhtut juhtisid esimese kursuse tudengid Mikk Sikemäe ja Marri Marie Mänd.