Nino Gugushvili kaitseb doktoritööd „Digital communication technologies and mental health: an interplay between usage types and user characteristics“

20. märtsil kell 17.00 kaitseb Nino Gugushvili psühholoogia erialal doktoritööd „Digital communication technologies and mental health: an interplay between usage types and user characteristics“ („Digitaalsed kommunikatsioonitehnoloogiad ja vaimne tervis: kasutustüüpide ja kasutajaomaduste koosmõju“).

Juhendajad:
kaasprofessor Philippe Verduyn, Maastrichti Ülikool (Holland)
professor Robert A. C. Ruiter, Maastrichti Ülikool (Holland)
kaasprofessor Karin Täht, Tartu Ülikool

Kokkuvõte
Nutitelefonide ja sotsiaalmeedia suhtlusvõrgustike (SM) levikuga on nii akadeemilistes ringkondades kui ka väljaspool kaasnenud mure, et need digitaalsed kommunikatsioonitehnoloogiad võivad negatiivselt mõjutada kasutajate vaimset tervist. Sel põhjusel on viimase kahe aastakümne jooksul tehtud palju uuringuid mõistmaks kuidas need digitaalsed kommunikatsioonitehnoloogiad mõjutavad kasutajate vaimset tervist. Varasemad uuringud on keskendunud peamiselt üldisele ajale, mille inimesed veedavad nutitelefone ja SM-e kasutades. Need uuringud on andnud erinevaid tulemusi ja meta-analüüsid on näidanud, et keskmiselt on nutitelefoni ja SM-i kasutamise mõju vaimsele tervisele negatiivne, kuid väike. Kuid üldisele kasutusajale keskendumine ei võta arvesse (1) kasutustüüpe, (2) kasutaja omadusi ja (3) erinevust digitaalsete kommunikatsioonitehnoloogiate mitte-probleemse ja probleemse kasutamise vahel ega ka seda kuidas need kolm aspekti koos toimivad kasutajate vaimsele tervisele. Käesolev väitekiri käsitleb neid kolme peamist piirangut ja suurendab meie arusaamist sellest olulisest küsimusest. Esiteks näitab doktoritöö, et erinevad SM-i (nt aktiivne versus passiivne) ja nutitelefonide (nt sotsiaalne versus mittesotsiaalne) kasutustüübid on vaimse tervisega erinevalt seotud. Teiseks näitab töö, et need seosed erinevad kasutajate lõikes süstemaatiliselt ja tuvastab samuti nende seoste juures olulist rolli mängivad ohutegurid (nt neurootilisus). Kolmandaks selgitab doktoritöö ka otsesed ja kaudsed seosed nende ohutegurite, digitaalsete kommunikatsioonitehnoloogiate probleemse kasutamise ja vaimse tervise näitajate vahel. Kokkuvõttes näitab käesolev doktoritöö, et digitaalsete kommunikatsioonitehnoloogiate mõju vaimsele tervisele on keeruline ja sõltub digitaalsete kommunikatsioonitehnoloogiate kasutusviiside ja kasutajate omaduste vastastikusest interaktsioonist.

Kaitsmine toimub Maastrichti Ülikoolis (Minderbroedersberg 4-6, Maastricht) Hollandi aja järgi kell 16.00 ja on jälgitav veebiaadressil Phd-defence.maastrichtuniversity.nl.