30. augustil kell 14.15 kaitseb Kadri Arumäe psühholoogia erialal doktoritööd „Personality traits and body weight: from accurate descriptions to tests of causation“ („Isiksusejooned ja kehakaal: täpsetest kirjeldustest põhjuslike seoste testimiseni“).
Juhendajad:
Uku Vainik, Tartu Ülikooli kaasprofessor ja McGilli Ülikooli (Kanada) külalisprofessor
Rene Mõttus, Tartu Ülikooli professor ja Edinburgi Ülikooli (Suurbritannia) kaasprofessor
Oponent:
Yannick Stephan, Montpellieri Ülikool (Prantsusmaa)
Kokkuvõte
Aastakümneid on püütud tuvastada kehakaalu psühholoogilisi korrelaate. Suur osa sellest uurimistööst on olnud ajendatud eesmärgist leida ülekaalu muudetavaid, sekkumisele alluvaid põhjuseid. Kehakaalu mõjutavate tegurite hulka võivad kuuluda ka isiksusejooned: kuna mitmed isiksusejoontega seotud käitumised võivad mõjutada kalorite tarbimist või kulutamist, peaksid nende käitumiste mõjud ajapikku kuhjuma ja kehakaalus peegelduma. Kuigi isiksusejoonte ja kehakaalu seoseid on juba omajagu uuritud, ei ole põhjuslikkust nende vahel siiski veel piisavalt testitud. Käesoleva doktoritöö esimeseks põhieesmärgiks oli testida põhjuslikkust isiksusejoonte ja kehakaalu vahel. Põhjuslike seoste olemasolu ja suuna väljaselgitamiseks kasutati kaksikute, geeni- ja longituudandmeid. Vastupidiselt levinud arvamusele ei leidnud isiksusejoonte mõju kehakaalule selget kinnitust, kuigi tulemused ei välista, et isiksusejoonte tahtlik muutmine mõjutab kehakaalu, mida käesolevas doktoritöö raames ei uuritud. Seevastu näitasid kolme analüüsi tulemused, et kehakaal mõjutab isiksust: geneetiliste analüüside põhjal võib kehakaal mõjutada mitmeid kitsaid isiksusejooni ning longituudandmed näitasid kehakaalu võimalikke mõjusid meelekindlusele, sotsiaalsusele ning mitmele spetsiifilisemale isiksusejoonele. Seoseid võivad vahendada nii kehakaaluga seotud sotsiaalne tagasiside, füüsilised piirangud kui füsioloogilised protsessid. Doktoritöö teiseks põhieesmärgiks oli kehakaalu ja isiksusejoonte seoste senisest täpsem kirjeldamine, mis võimaldab edaspidi ka põhjuslikkuse kohta täpsemaid hüpoteese püstitada ning neid testida. Kaks kirjeldavat uuringut pakkusid kinnitust mitmetele varem kirjeldatud seostele (näiteks aktiivsuse, korralikkuse ja vihaga), tõid välja uusi seoseid (näiteks altruismi, kuulekuse, konventsionaalsuse ja tuttava eelistamisega) ning näitasid, et kehtestavuse ja kehamassiindeksi korrelatsiooni aluseks võib eeskätt olla seos rasvavaba, mitte rasvamassiga, nagu varem arvatud.