Hedvig Sultson kaitseb doktoritööd „Refining the constructs of positive and negative emotional eating“

7. oktoobril kell 14.15 kaitseb Hedvig Sultson psühholoogia erialal doktoritööd „Refining the constructs of positive and negative emotional eating“ („Täpsustades positiivse ja negatiivse emotsionaalse söömise konstrukte“).

Juhendajad:
kaasprofessor Kirsti Akkermann, Tartu Ülikool
professor Kairi Kreegipuu, Tartu Ülikool

Oponent:
doktor Julia Reichenberger, Salzburgi Ülikool (Austria)

Kokkuvõte
Häirunud söömiskäitumist on võimalik vaadelda kontiinumil, mille ühes otsas on normaalne söömine, teises söömishäiretele iseloomulik liigsöömine ja nende keskel ülesöömine. Liigsöömine kätkeb endas ülemäärase toidukoguse tarbimist lühikese aja jooksul, millega kaasneb kontrollitunde puudumine söömise üle. Lisaks üle- ja liigsöömisele võib häirunud söömiskäitumisena käsitleda ka emotsionaalset söömist – söömist vastusena negatiivsetele emotsioonidele, sageli emotsioonide reguleerimise eesmärgil, ja positiivset emotsionaalset söömist. Viimase puhul ei ole aga selge, kas see on patoloogiline või osa normaalsest söömisest. Kuna häirunud söömiskäitumist esineb ka tavapopulatsioonis ja see on oluline riskifaktor söömishäire tekkeks, oli käesoleva doktoritöö eesmärk uurida emotsionaalse söömise konstrukti, eristades positiivsete ja negatiivsete emotsioonide ajel söömist, ja vaadata lähemalt, kuidas kumbki seostub söömishäirele iseloomulike joonte ja raskustega emotsioonide reguleerimisel. Leidsime nii sarnasusi kui erinevusi positiivse ja negatiivse emotsionaalse söömise vahel. Nimelt seostus negatiivsete emotsioonide ajel söömine tugevalt liigsöömise, söömishäiretele iseloomulike joonte ja raskustega emotsioonide reguleerimisel. Positiivne emotsionaalne söömine seevastu seostus ülesöömisega, mis viitab sellele, et positiivne emotsionaalne söömine ei pruugi olla patoloogiline. Samas esines peamiselt positiivsete emotsioonide ajel sööjatel mõningaid raskusi impulsikontrollis ja oma emotsioonidega toimetulekul võrreldes inimestega, kel emotsionaalset söömist ei esinenud. Need tulemused viitavad sellele, et raskused tugevate tunnetega toimetulekul – olgu need positiivsed või negatiivsed – võivad olla riskifaktoriks häirunud söömiskäitumise tekkes ja arengus. Huvitaval kombel esines positiivsete emotsioonide ajel ülesöömist rohkem meestel, mis viitab olulistele soolistele erinevustele emotsionaalses söömises. Kokkuvõttes täpsustasime emotsionaalse söömise olemust, näidates, et negatiivsete emotsioonide ajel söömine on oluline riskifaktor söömishäire tekkeks. Samuti täpsustasime positiivsete emotsioonide rolli söömiskäitumises, näidates, et selle seos häirunud söömiskäitumisega on mitmetahuline ning vajab edasist uurimist.

#teadus
Naeratavad inimesed

Inimesed kipuvad vanusega lisanduvat küpsust ülehindama

08.09.2022
#teadus
Metsatee_allikas Pixabay

JÄRELVAADATAV: Uuringus selgus, et levinuimad vaimse tervise probleemid on depressioon ja ärevushäired

28.06.2022
#teadus
Raamatud

Edukate naisteadlaste portaali AcademiaNet lisandus 15 sotsiaalteaduste valdkonna teadlast

14.06.2022