Tõnis Tokko kaitseb doktoritööd „The association of risky traffic behaviour with personality factors, lifestyle and biological predisposition, and a driving school intervention aimed at impulsivity awareness“

1. juunil kell 16.00 kaitseb Tõnis Tokko psühholoogia erialal doktoritööd „The association of risky traffic behaviour with personality factors, lifestyle and biological predisposition, and a driving school intervention aimed at impulsivity awareness“ („Riskeeriva liikluskäitumise seosed isiksuse, elustiili ja bioloogilise eelsoodumusega ning impulsiivsuseteadlikkusele suunatud sekkumine autokoolides“).

Juhendajad:
professor Jaanus Harro, Tartu Ülikool
Diva Eensoo, Tervise Arengu Instituut

Oponent:
professor Christian Montag, Ulmi Ülikool (Saksamaa)

Kokkuvõte
Autojuhtide riskeeriv käitumine liikluses on aktuaalne rahvatervishoiu probleem, mis on mõjutatud paljude tegurite poolt nagu isiksus, elustiil ja bioloogiline eelsoodumus. Lisaks seostele viha, agressiivsuse ja impulsiivsusega olid enese raporteeritud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomid autojuhi liikluskäitumise puhul oluliseks riskiteguriks, mis viitab alaläviste psühhiaatriliste sümptomite olulisusele liiklusohtude teemal. Mitmed elustiili aspektid seostusid riskeeriva käitumise ja otseselt ka liiklusrikkumistega ning erinevusemarkerid serotonergilises süsteemis ilmnesid neid seoseid mõjutavate tegurina. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis oli umbes kolmandiku joobes tabatud autojuhtide jaoks korduv rikkumine ja korduvrikkujad panid toime ka rohkem teisi liiklusrikkumisi. Neuropeptiid S retseptor geeni (NPSR1) riskialleel suurendas riski korduvalt alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki juhtimiseks ning dopamiini transporteri geeni (DAT1) polümorfismi riskialleeli kandmine seostus sagedasema joobes juhtimisega, liiklusõnnetuste ja muude liiklusrikkumistega. Need tulemused toetavad dopamiinergilise süsteemi olulist rolli impulsside kontrollimisel ja riskeeriva käitumise puhul. Sekkumine autokoolides, mille läbiviijateks olid autokoolide õpetajad, omas sarnaselt eelnevale psühholoogide poolt läbiviidud samasugusele sekkumisele liiklusohutust suurendavat mõju ja mõju oli nähtav ka ATH sümptomitega uuritavatel. Bioloogilised markerid seostusid sekkumise efektiivsusega naissoost uuritavate puhul. Kokkuvõttes võib öelda, et impulsiivsuse/agressiivsusega seostatud bioloogilised markerid seonduvad usaldusväärselt igapäevase liikluskäitumisega ning aitavad meil mõista vajadust personaliseeritud sekkumiste järele. Oleks kasulik lisada autojuhtide õppesse arutelu liikluskäitumist mõjutada võivate vaimsete häirete üle. Tulevased uuringud peaksid uurima veebipõhiste sekkumiste efektiivsust, kuna järjest enam õppetegevusi toimub veebi teel.

Loodusvaatluste maraton

Kodanikuteaduse seminaril räägitakse, kuidas rikastab avalikkuse kaasamine teadustööd

Barlova teadusõhtu 15. mail 2024

Barlova teadusõhtul arutletakse emotsioonide olemuse ja tähenduse üle

Doktorantuur

Registreeru karjäärikonverentsile „Doktorikraadiga uutesse kõrgustesse!“