Vaktsineerimisstaatuse ennustamine BIG-HEART andmestiku alusel

Mõned inimesed saavad haigusi, mida tegelikult saaks vältida vaktsineerimisega. Teame, et inimesed, kes ei ole vaktsineeritud, haigestuvad sagedamini. Aga kõik inimesed on erinevad – mõni läheb vaktsineerima, mõni mitte. Seda mõjutavad näiteks inimese sissetulek, tervis ja elukorraldus. Et aidata neid, kellel on suurem risk vaktsineerimata jääda, tahame luua süsteemi, mis ennustab, kui suur on iga inimese tõenäosus end vaktsineerida.

Mida me täpsemalt uurime?

Tahame teada saada:

• Millised eluga seotud tegurid (näiteks töö, sissetulek, pereelu) mõjutavad seda, kas inimene läheb COVID‑19 või gripi vastu vaktsineerima.
• Millised tervisega seotud tegurid (näiteks varasemad diagnoosid ja ravimite võtmine) seda mõjutavad.

Nende andmete põhjal loome mudeli ehk arvutiprogrammi, mis arvutab igale inimesele riskiskoori – kui suur on tõenäosus, et ta jätab vaktsiini tegemata. Hiljem võiks seda kasutada tervishoiusüsteemis, et pakkuda rohkem abi just neile, kes vaktsineerimisega enim hätta jäävad.

Kuidas me seda teeme?

Kasutame BIG‑HEART andmestikku, mis sisaldab infot paljude Eesti inimeste kohta. Meie jaoks on andmed pseudonüümitud, tähendades, et seal pole nimesid ega isikukoode, ainult asendusnumbrid.

Vaadeldavad andmed võivad olla:

• sotsiaalmajanduslikud andmed (näiteks kas inimesel on töö, kas ta saab toetusi, kas tal on kinnisvara);
• terviseandmed (varasemad diagnoosid, ravimid, kui hästi inimene raviplaani järgib).

Need andmed aitavad mudelil õppida, millised inimesed vajavad vaktsineerimiseks rohkem tuge.

Mida see tähendab Eesti inimestele?

Kui olid 1. jaanuaril 2012 seisuga vähemalt 56‑aastane ja elasid Eestis aastatel 2012-2016, siis võib juhtuda, et Sinu pseudonüümitud andmed on uuringus sees.

Sa ei pea ise midagi tegema ega andma selleks luba, sest me ei näe andmeid, mis võimaldaksid Sind tuvastada.

Kui Sa ei soovi, et Sinu andmeid kasutatakse, saad alati sellest loobuda. Piisab, kui kirjutad e‑kirja: [email protected].

See ei mõjuta mitte kuidagi õigust saada arstiabi või muid riigi teenuseid.

Sul on ka õigus:

• küsida, milliseid andmeid ülikool Sinu kohta töötleb,
• paluda parandada valesid andmeid,
• taotleda töötlemise peatamist, kui Sul on selleks põhjus.

Kuidas sinu andmeid kaitstakse?

Siseministeerium eemaldas kõigilt andmetelt nimed, isikukoodid ja kontaktid ning asendas need pseudonüümidega.

Tartu Ülikoolis hoitakse andmeid eraldi turvalises ja krüpteeritud keskkonnas, kuhu pääsevad vaid kindlad uurijad. Kõik tegevused on pidevalt jälgitavad, et tagada turvalisus.

Kuidas saada rohkem infot?

Projekti vastutav täitja on tervisepsühholoogia nooremteadur Hanna Reimand. Hanna töötab Tartu Ülikoolis psühholoogia instituudis (Näituse 2, 50409 Tartu).

E-mail: [email protected]

Ootame jooksvaid küsimusi vahemikus 2026-2028:

• kodanikelt andmete töötlemise kohta;
• tudengitelt ja teadlastelt koostöövõimaluste kohta, ja
• meedialt töö tulemuste ja leidude kohta.

Kelle poole saab küsimustega pöörduda?

Uuringut juhib nooremteadur Hanna Reimand (Tartu Ülikool, psühholoogia instituut).

E‑kiri: [email protected]

Lisaks saab küsida:

• andmetöötluse kohta,
• koostöövõimaluste kohta (tudengid ja teadlased),
• meedia saab uurida tulemuste kohta.

Tartu Ülikool vastutab andmete töötlemise eest. Andmekaitse küsimustega võib pöörduda: [email protected]

Kui arvad, et andmeid töödeldakse valesti, võib kirjutada Andmekaitse Inspektsioonile: [email protected].