6. mail kell 14.00 kaitseb Alan Voodla psühholoogia erialal doktoritööd „Does it feel right? Towards an affective perspective on metacognitive confidence“ („Kas see tundub õige? Afektiivne vaade metakognitiivsele otsustuskindlusele“). Kaitsmine toimub ühisjuhendamisel Leuveni Katoliku Ülikooliga.
Juhendajad:
professor Andero Uusberg, Tartu Ülikool
kaasprofessor Kobe Desender, Leuveni Katoliku Ülikool (Belgia)
Oponent:
kaasprofessor Andrey Chetverikov, Bergeni Ülikool (Norra)
Kokkuvõte
Meie otsuseid saadab tavaliselt kindlustunne: näiteks tundub mõni otsus väga kindel, samas kui mõni teine võib tekitada ebakindlust. Varasemas uurimistöös on kindlust sageli käsitletud kui hinnangut sellele, kas meil on õigus. Kuid kindlusel on ka emotsionaalne aspekt ehk metakognitiivne afekt, mis viitab sellele, et otsuses kindel olla on tihti meeldiv tunne, samas kui ebakindlus võib olla pingeline ja ebameeldiv. Doktoritöö autor uurib, kas see tunne on pelgalt otsustusprotsessi tulemuse kõrvalnähtus või hoopis signaal, mille abil me oma mõtlemist ja otsustamist jälgime ja suuname. Neljale uuringule toetuvas töös kasutab autor kindlustunde afektiivsete aspektide mõistmiseks otsustusülesandeid, kombineerides neid komputatsiooniliste mudelite ja aju neuraalsete sündmuspotentsiaalide (EEG) mõõtmisega. Uuringitest ilmnev üldpilt toetab afektiivset vaadet otsustuskindlusele: otsustamise käigus tekkivad tunded ei ole üksnes reaktsioon otsuse õigsusele, vaid signaalid, mis peegeldavad otsustusprotsessi edenemist ja aitavad seda reguleerida. Esimesest uringust selgus, et kindluse ja metakognitiivse afekti hinnangud sõltusid nii otsuse tõendite tugevusest, valiku õigsusest kui ka otsustaja ootusest. See viitab, et otsustuskindlus kuulub laiemasse metakognitiivsete tunnete klassi. Need tunded annavad märku, kui hästi liigume otsustamisega seotud eesmärkide suunas. Teine ja kolmas uuring pakuvad metakognitiivse afekti tekkimisele selgema mehhanismi – see tunne peegeldab seda, kui hästi otsustusprotsessi tegelik edenemine vastab ootustele ja eesmärgile. Kui edenemine on oodatust parem ja eesmärgiga kooskõlas, on metakognitiivne afekt positiivne, ning kui edenemine on oodatust halvem või eesmärgiga vastuolus, siis negatiivne. Selle teooria põhjal tutvustab autor AffectDDM-i mudelit, mis kirjeldab, kuidas metakognitiivne afekt otsuseni viiva tõendite kogunemise protsessi tulemusena kujuneb. Neljandas uuringus näitab autor, et levinud soorituse seiramise neuraalsed markerid seostuvad kindlusega ainult teatud tüüpi ülesande kontekstides, mistõttu ei saa ühte ajusignaali käsitleda otsese kindluse mõõdikuna. Kokkuvõttes toetab doktoritöö käsitlust, mille järgi on otsustuskindlus afektiivne tunne, mis aitab mõtlemist ja otsustamist seirata ja suunata.
