Psühholoogia instituudi teadusaasta 2025 - välted, vestlused ja väline aru...

Aasta lõppemisel on kombeks teha kokkuvõtteid aasta jooksul saavutatust. Heidame meiegi hetkeks pilgu 2025. aastal psühholoogia instituudis tehtud teadustööle.

Endiselt on psühholoogiateaduses üks populaarsemaid teemasid isiksus. Tartu Ülikooli teadustöödest pälvis lõppeval aastal sotsiaalteaduste valdkonnas enim tähelepanu just isiksuseprofiile ja elukutseid ühendav töö ajakirjas Journal of Applied Psychology. Uuringus analüüsiti 263 ametiala isiksuseprofiili ja näidati, kuidas erinevad ametid inimese isiksuseomadustega seostuvad. Loe ühiskondlikult mõjukamate artiklite kohta lähemalt Tartu Ülikooli kokkuvõttest.

Kuid see pole kaugeltki kõik, millega meie teadlased tegelevad. Allpool on mõned näited selleaastastest huvitavatest leidudest!

Pildil on naeratav naine hoidmas käes kohvitassi.
Tassike hommikukohvi paneb tõesti silma särama!

Hachenberger, J., Li, Y.-M., Realo, A., & Lemola, S. (2025). The association of caffeine consumption with positive affect but not with negative affect changes across the day. Scientific Reports, 15, 28536.

Loe artiklit

Pildil on mees, kes hoiab silmi kinni ja käevart suu ees.
Inimesed üle maailma usaldavad haiguse märkamisel samu meeli – vaatavad ja kuulavad eemalt, mitte ei nuusuta ega maitse – sest targem on enne karta kui pärast köhida.

Ackerman, Samore, Fessler, Kupfer, Choi, Merrell, Aarøe, Aavik ... & Žeželj (2025). I see sick people: Beliefs about sensory detection of infectious disease are largely consistent across cultures. Brain, behavior, and immunity, 128, 737-750.

Loe kokkuvõtet Novaatorist

Pildil on ema ja lasteaialaps vestlemas.
Kaasavad vestlused toimunud sündmustest toetavad pikas perspektiivis lasteaiaealiste laste vaimset tervist.

Tõugu, P., Schröder, L., & Tulviste, T. (2025). Children’s mental health and mother–child elaborative reminiscing during the COVID-19 pandemic: Insights from Estonian and German middle-class families. Developmental Psychology. Advance online publication.

Loe artiklit

Pildil on trellidele toetuv vang.
Isiksusepsühholoogid armastavad pahelisi profiile!

Ilves, K., Wang, Y. en, Konstabel, K., Adamson, A., Kõrge, K., Raidvee, A., Dagher, A., Mõttus, R., & Vainik, U. (2025). Unity and Diversity of NEO-PI Personality Profiles of 162 Phenotypes. Personality Science, 6.

Loe artiklit

Pildil on hauakivid.
Ettevaatust, isiksus võib olla eluohtlik! Sõna otseses mõttes.

Stephan, Y., Sutin, A. R., Mõttus, R., Luchetti, M., O'Súilleabháin, P., Terracciano, A. (2025). Personality nuances and mortality risk: A coordinated analysis of four longitudinal samples. Journal of Psychosomatic Research, 196.

Loe artiklit

Pildil on kujutatud kahte tühja pildiraami.
Kuidas ometi on see nii, et inimene vaatab ühte ja sama asja, aga näeb kord ühte, kord teist?!

Bachmann, T. (2025). Context-Sensitive Conscious Interpretation and Layer-5 Pyramidal Neurons in Multistable Perception. Brain and Behavior, 15(3): e70393. 1-17.

Loe artiklit

Pildil on käed telefoniga, milles on avatud ChatGPT vestlus.
ChatGPT kultuuriline tundlikkus ja konteksti mõistmise võimekus on piiratud. Ärge võtke seda liiga tõsiselt!

Wagner, W., Gaskell, G., Paraschou, E., Lyu, S., Michali, M., & Vakali, A. (2025). Limits of chatGPT’s conversational pragmatics in a Turing test on ethics, commonsense, and cultural sensitivity. Computers in Human Behavior: Artificial Humans, 5.

Loe artiklit

Pildil on kujutatud arvutikoodi.
Tehistaip taipab juhtunu emotsionaalset tähendust sama (eba)täpselt kui võõras inimene.

Ruder, D., Uusberg, A., & Sirts, K. (2025). Assessing the Reliability and Validity of GPT-4 in Annotating Emotion Appraisal Ratings. Proceedings of the 10th Workshop on Computational Linguistics and Clinical Psychology, pp. 1–11.

Loe artiklit

Pildil on kujutatud EEG visualiseeringut aju elektrilise aktiivsuse andmetest.
Nähtamatu vilkumine jätab ajju nähtava jälje. Olmetoimetustega seotud mõlgutamine teeb selle suuremaks.

Naar, R., Taras, S. E., Korts, L., Uusberg, A., & Uusberg, H. (2025). High-Frequency SSVEP: Evidence for Task-Driven but Not for Stimulus-Driven Affective Attention. Psychophysiology, 62(12), e70209.

Loe artiklit

Pildil on kujutatud noodivihikut.
Kui tahad eesti keele välteid õigesti kuulda (ehk aru saada, kas „saada“ või „saada“), mine muusikakooli!

Lippus, P., Kask, L., Lutter, S., Põldver, N., & Kreegipuu, K. (2025). Mapping boundaries: Microprosodic and dialectal variability in the perception of Estonian long and overlong quantity. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 21, 161-176.

Loe artiklit

Pildil on kaks last midagi kuulatamas.
Teise ja kolmanda välte eristamine on keeruline ka normaalselt areneva lapse ajule.

Themas, L., Lippus, P., Padrik, M., & Kreegipuu, K. (2025). Exploring Pitch and Length Perception: An EEG Study on Quantity Discrimination in preschoolers with Developmental Language Disorder. Acta Psychologica, 1258, 05157.

Loe artiklit

Pildil on frustreeritud noor neiu arvutiga.
Traditsioonilistel „poiste“ erialadel õppivad tüdrukud kipuvad enda akadeemilist võimekust kõvasti alahindama!

Paales, M., & Täht, K. (2025). Women in Computer Science: High School Math Exam, School Belonging, Academic Self-Efficacy, and Their Relationship to First-Semester Grades. IEEE Transactions on Education, vol. 68, no. 2, pp. 195-202.

Loe artiklit

Pildil on udune taust ja suurendusklaasis fokusseeritud raamatutekst.
Tunne tuleb ja läheb, aga tähelepanu ulatus jääb!

Kolnes, M., & Uusberg, A. (2025). Not feeling it: lack of robust emotion effects on breadth of attention. Cognition and Emotion, 39(5), 993–1015.

Loe artiklit

Pildil on nukker üksildane naine ja taustal rõõmsad inimesed omavahel sestlemas.
Erinevad vaimse tervise probleemid on seotud erinevate isiksuseprofiilidega.

Soodla, H. L., Lehto, K., Kõiv, K., Vainik, U., Akkermann, K., & Mõttus, R. (2025). Assessing the overlap of personality traits and internalizing psychopathology using multi-informant data: Two sides of the same coin? Journal of Psychopathology and Clinical Science.

Loe artiklit

Pildil on tüdruk, kelle näole on kuvatud arvutikoodi read ja värviline valgus.
Suurem variatiivsus tüdrukute küberturbe õppeprogrammide meetodites võib muuta kübermaailma!

Tuvi, I. (2025). Cyber tigers: Motivation and Learning Achievements of Girls from a Cybersecurity Study Program. European Journal of Engineering Education.

Loe projekti kohta

Pildil on mediteeriv inimene.
Teadvelolekukursused võivad sulle tekitada tunde, et töötad paremini – aga teadus kehitab selle peale õlgu ja hingab sügavalt sisse ja välja.

Vainre, M., Dalgleish, T., Bendriss‐Otiko, T., Butler, M., Kirkpatrick, A., Kosugiyama, N., Mariscotti, F., Martinez‐Sosa, C., Sideri, A., Sönksen, S., Wood, T., Hitchcock, C., & Galante, J. (2025). Mindfulness‐Based Programmes for Work Performance: A Systematic Review and Meta‐Analysis of Randomised Controlled Trials. Stress and Health, 41(6), e70123.

Loe artiklit

Pildi esiplaanil on üksik nukker koolilaps ja tagaplaanil rõõmsalt vestlevad lapsed.
Sotsiaalteaduslik ekspeditsioon avastamata maale: Eesti koolide vaimse tervise toetamise maastik on nüüd kaardistatud.

Siilbek, E., Streimann, K., & Uusberg, A. (2025). Uncharted territory: System mapping of school-based mental health problem prevention. Health Research Policy and Systems, 23(1).

Loe artiklit

Pildil on kössi vajunud naine.
Kui tunne teeb liiga, võib mõtlemine vajada nihutust.

Krajuškina, M., Naar, R., Uusberg, A., Gross, J. J., & Uusberg, H. (2025). Not just for tough times: The efficacy and mechanisms of positive goal reappraisal in negative, neutral, and positive contexts. Emotion.

Loe artiklit

Krajuškina, M., Remmelgas, A., Uusberg, H., & Uusberg, A. (2025). Unpacking reappraisal: Different appraisal shifts underlie reappraisal effects on valence and activation. Cognition and Emotion, 0(0), 1–8.

Loe artiklit

Pildil on rõõmsate nägudega lapsed koolitunnis kätt tõstmas.
Kindlalt teada on mõnus.

Voodla, A., Uusberg, A., & Desender, K. (2025). Metacognitive confidence and affect – two sides of the same coin? Cognition and Emotion, 39(9), 1857–1874.

Loe artiklit

Pildi esiplaanil on kohtuhaamer ja taustal kohtunik dokumente täitmas.
Kohtupsühholoogia ja -psühhiaatria ekspertiiside kvaliteet vajab süsteemset lähenemist.

Soo, A., Palu, A., Mägi, M.-L., Lind, S. (2025). Ekspertiiside kvaliteedi tagamine Eestis. Kriminaalmenetluses läbi viidava psüühikaekspertiisi näide. Juridica, 2025/10-11, 595-618.

Loe artiklit

Pildil on rõõmsameelne vanem paar.
Üksi on hea aga koos veel parem – eluga rahulolu püsib ka mesinädalate järel.

EL-Awad, U., Eves, R., Hachenberger, J., Entringer, T. M., Goodwin, R., Realo, A., Lemola, S. (2025). Mapping life satisfaction over the first years of cohabitation among former singles living alone in UK and Germany. Journal of Personality. Advance online publication.

Loe artiklit