Ilmunud on kestlikkuse infokiri, kust leiab noppeid sisukatest aruteluringidest, avalikest loengutest, värsketest uuringutulemustest ja võimalustest ise teadusandmete kogumises osaleda.
5. ja 12. juunil toimuvad kestliku arengu keskuse eestvedamisel õpitoad, mille eesmärk on aidata kohandada õppekavu nii, et tulevased ülikoolilõpetajad teaks, kuidas toetada keskkonna ja ühiskonna kestlikkust.
Ilmunud on kevadine Tartu Ülikooli kestikkuse infokiri, kust leiab valiku uusimaid teadusuudiseid ning saab lähemalt lugeda äsja ilmunud Eesti inimarengu aruande, looduskaitse väärtuse ning tehisaru ja eesti keele suhete kohta.
2025. aastal sai kõige suuremat tähelepanu botaanika professori Meelis Pärteli juhtimisel valminud uuring, mis kinnitab inimtegevuse negatiivset mõju ka metsiku looduse liigirikkusele.
Kuigi juba pikalt on selge kliimateadlaste sõnum, et kliimamuutuste leevendamisele avaldab suurimat mõju fossiilkütustest loobumine, jäid novembris toimunud ÜRO rahvusvahelisel kliimakonverentsil Cop30 sellekohased siduvad kokkulepped sündimata.
Ilmunud on sügisene kestlikkuse infokiri, kust leiab valiku hilissuvistest teadusuudistest ja tagasivaateid hiljuti toimunud aruteludele nii tehisaruga seotud eetikaküsimuste, väikekeelte kaitsmise, püsimetsanduse kui ka terviseandmete targema kasutamise teemal.
Suvine kestlikkuse infokiri toob lugejani hiljutisi teadusuudiseid ja infot ürituste kohta, kus käsitletakse muu hulgas nii inforuumi vastupidavust, tervist kui ka tehisaru võimekust ja keskkonnajälge.
Infokirjast leiab kliimateemade kõrval viiteid sellelegi, mida võiks teada kestlikust ruumiplaneerimisest, fosforiidi kasutusvõimalustest ja meditsiinisüsteemi tulevikust.
Selle aasta viimases infokirjas on juttu tulevikust – kuidas kujundada seda vastutustundlikult ja mida saaksime õppida minevikust, et kobarprobleemidele lahendusi otsides neid juurde ei tekiks?