Korduma Kippuvad Küsimused

Loe vastust siit.

Alates 2022. aastast on psühholoogia eriala tasuta bakalaureuseõppe kohtadele kandideerimiseks vajalik (eesti keele ja) matemaatika riigieksami tulemus, mida ei saa teiste testidega asendada. Kandideerimiseks piisab ka kitsa matemaatika eksami tulemusest, aga laia (või enne 2014. aastat sooritatud) eksami tulemusele lisatakse 16 punkti.

Tasulisse sessioonõppesse kandideerimisel ei ole matemaatika eksamit vaja.

Tunniplaane on võimalik Õppeinfosüsteemist vaadata ka ilma kasutajakontota. Täpsemas otsingus tuleb valida asutuseks psühholoogia instituut. SÕ tähendab sessioonõppe gruppi ja PÕ päevaõppe gruppi. 

Õppeinfosüsteemis leiduvad tunniplaanid on soovituslikud, st mõnel juhul võivad need sisaldada ka näiteks valikaineid, mida ei pea tingimata läbima või võib läbida mingil muul semestril. Kuid mingi pildi meil õppimise rütmist saab siiski kätte.

Psühholoogia BA sessioonõppe programm on tasuline, seega võite küll läbida õppekava kiiremini, aga tasuta õppesse saate liikuda ainult siis, kui kandideerite algusest peale tasuta päevaõppesse või jooksvalt päevaõppes vabanenud õppekohtadele. Sessioonõppe vormis saab õppida tasuliselt.

NB! 2021. aastal alustas esimene psühholoogia BA sessioonõppe kursus, mistõttu selle kursuse jaoks on sessioonõppe vormis ained planeeritud 4 aastale (st te ei pruugi saada kõiki aineid sessioonõppe vormis 3 aastaga kätte, sest neid lihtsalt ei toimu veel).

Käibemaksu ei lisandu. 

Üksikuid õppeaineid, kus on pärast tudengite registreerumist veel ruumi, on võimalik võtta tasulise täiendõppijana. Avaldus tuleb esitada enne semestri algust meie instituudi täiendõppe spetsialistile Kertu Irdile. Loe psühholoogia täiendõppe võimaluste kohta lähemalt siit.

Terve õppekava täitmise eesmärgil saab tulla õppima tasulise eksternina, kuid tuleb arvestada sellega, et kuna psühholoogia on väga populaarne eriala, siis ei pruugi kõigile soovijatele kõigil õppekava täitmiseks vajalikel ainetel ruumi olla. Samuti saab eksternina õppida aastas vaid kuni 30 EAP mahus. Eksterniks tulemise avaldus tuleb esitada enne semestri algust meie instituudi õppekorralduse spetsialistile Marju Tammistele. Eksternina õppimine on tasuline.

Õppekavasid, õppeaineid ja nende piirarve ning tunniplaane saate ise otsida õppeinfosüsteemist.

Kui olete eelmainitud viisidel meie õppeaineid võtnud ja kandideerite tulevikus uuesti õppekohale ja ka pääsete sinna, siis on võimalik läbitud ained üle kanda ja neid ei tule uuesti läbida. Samuti on õppekava juba osaliselt täitnuna võimalik kandideerida vabanenud õppekohtadele.

Kui teil ei ole TÜ või TLÜ psühholoogia eriala bakalaureusekraadi või TÜ psühholoogia kõrvaleriala, siis ootame teilt enne psühholoogia eriala magistrisse kandideerimist teatud eeldusainete läbimist. Loe lähemalt siit.

Psühholoogia magistriõppesse kandideerimisel tuleb kasuks, kui on olemas teostatav magistritöö plaan ja ka eelkokkulepe võimaliku juhendajaga, aga juhendaja puudumine ei välista edukat kandideerimist. Magistrantuuri kandideerimisel esitatav projekt ei pea tingimata isegi kattuma hiljem teostatava magistritööga. Projekti puhul hindame eelkõige valdkonna tundmist, mis sisaldab nii temaatika valdamist kui ka uurimis- ja analüüsivõimalustest ettekujutuse omamist.

Seega võib tudeng liituda mõne käimasoleva projektiga või ka oma teemaga tulla, aga see peaks sobituma nii potentsiaalsete juhendajate võimekusega kui ka muude võimalustega (nt uuritavate inimeste ja mõõtevahendite kättesaadavus jne).

Töö põhijuhendaja ei pea olema meie instituudist, kui leiate mõne psühholoogia valdkonna eksperdi mujalt. Heaks tavaks on see, et juhendaja (sh väljastpoolt insituuti) peab olema vähemalt sama kraadiga, mis taseme tööd ta juhendama hakkab ning muidugi peab ta olema oma valdkonnas pädev (nt avaldanud samas valdkonnas tehtud empiiriliste uurimuste artikleid). Instituudivälise juhendaja puhul tuleb lihtsalt leida juurde meiepoolne kaasjuhendaja, kes on meie instituudi tööde nõudmistega kursis.

Võimalikke magistritöö teemasid leiad siit. Loe ka meie instituudis käimasolevate teadusprojektide kohta ja leia meie töötajate kontaktid siit. Huvipakkuvate valdkondade inimeste kohta võite otsida infot veel kõikvõimalikest andmebaasidest nagu Eesti Teadusinfosüsteem, Google Scholar, ResearchGate jne.

Tunniplaane on võimalik Õppeinfosüsteemist vaadata ka ilma kasutajakontota. Täpsemas otsingus tuleb valida asutuseks psühholoogia instituut. SÕ tähendab sessioonõppe gruppi ja PÕ päevaõppe gruppi. 

Õppeinfosüsteemis leiduvad tunniplaanid on soovituslikud, st mõnel juhul võivad need sisaldada ka näiteks valikaineid, mida ei pea tingimata läbima või võib läbida mingil muul semestril. Kuid mingi pildi meil õppimise rütmist saab siiski kätte.

Terve õppekava täitmise eesmärgil saab tulla õppima tasulise eksternina, kuid alates 2023. aasta sügisest nõuame kõigilt psühholoogia magistri eksterniks tulijatelt osalemist meie magistri vastuvõtukatsetel ja kandideerimislävendi (66p) ületamist. Kui osutute vastuvõetuks, siis ei pea te kohta vastu võtma ja tulema magistrisse täiskoormuses õppima, aga oleks vaja, et teoreetiliselt oleks teil vastuvõtutingimused magistris õppimiseks täidetud. 

Lisaks tasub ka arvestada, et meie magistriõppekaval õppivad tudengid on alati ainetele registreerumisel eelisjärjekorras ning kõigile soovijatele ei pruugi kõigil ainetel ruumi olla. Samuti saab eksternina õppida aastas vaid kuni 30 EAP mahus. Eksterni avaldus tuleb esitada enne semestri algust meie instituudi õppekorralduse spetsialistile Marju Tammistele. Eksternina õppimine on tasuline.

Üksikuid õppeaineid, kus on pärast tudengite ja eksternide registreerumist veel ruumi, on võimalik võtta tasulise täiendõppijana. Avaldus tuleb esitada enne semestri algust meie instituudi täiendõppe spetsialistile Kertu Irdile. Loe psühholoogia täiendõppe võimaluste kohta lähemalt siit.

Õppekavasid, õppeaineid ja nende piirarve ning tunniplaane saate ise otsida õppeinfosüsteemist.

Kui olete eelmainitud viisidel meie õppeaineid võtnud ja kandideerite tulevikus uuesti õppekohale ja ka pääsete sinna, siis on võimalik neid läbitud aineid arvestada ja neid ei tule uuesti läbida. Samuti on õppekava juba osaliselt täitnuna võimalik kandideerida vabanenud õppekohtadele.

Tehniliselt on tõesti võimalik võtta näiteks akadeemilist puhkust või jääda pikendusaastale, millega satuksite justkui järgmise aasta kursusega samasse õppetsüklisse. Tasub siiski arvestada sellega, et sisseastumiskatsel küsitakse kandidaatidelt spetsialiseerumise eelistusi ning piirarvudega valikõppeainetele registreerumiseks on eelisõigus just neil, kes märkisid oma esmaseks eelistuseks vastava suuna. Paaritul aastal õpinguid alustanul on võimalik saada kliinilise psühholoogia kutseks vajalikke aineid; paaris aastal sisseastunul on võimalik valida koolipsühholoogia, spordi- ja soorituspsühholoogia või nõustamispsühholoogia suuna vahel.

Nii väldime seda, et inimesed astuksid tahtlikult sisse aastal, mil nende eelistatud suund ei alusta ning hoiaksid kinni õppekohta, kuhu oleks keegi teine saanud õppima tulla.